Sipelgtutlane

 See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Sipelgtutlane (perekond)
Sipelgtutlane

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Liblikalised Lepidoptera
Sugukond Tutlased Notodontidae
Perekond Sipelgtutlane Stauropus
Liik Sipelgtutlane
Binaarne nimetus
Stauropus fagi
Linnaeus, 1758

Sipelgtutlane (Stauropus fagi) on tutlaste sugukonda kuuluv liblikas.

Nimetuse etümoloogia

Eestikeelne nimetus viitab tõenäoliselt rööviku sipelgalaadsele välimusele. Ladinakeelne nimetus fagi tuleneb ladinakeelsest sõnast Fagus, mis tähendab pööki, üks selle liigi toidutaimedest.

Välimus ja tunnused

Sipelgtutlase tiibade siruulatus on tavaliselt umbes 45–60 mm. Liblika üldvärvus on hallikaspruun kuni rohekaspruun ning ta võib esmapilgul tunduda üsna tagasihoidliku välimusega. Esitiibadel on näha heledamaid, sakilisi ristvööte ja tumedamaid varje, kuid muster võib olla küllaltki hajus. Tagatiivad on üldiselt sarnase tooniga, ent tagasihoidlikuma mustriga. Liik on hästi äratuntav oma omapärase puhkeasendi järgi: puhkeolekus ulatuvad tagatiivad sageli esitiibade alt või eest nähtavale, andes liblikale iseloomuliku kuju.

Alamliigid

Liigil on olemas järgmised alamliigid:

Elupaik

Tegemist on metsaliigiga, keda võib kohata leht- ja segametsades, võsastikes, parkides. Liiki võib kohata ka metsaservadel ja suuremates aedades, kuid enamasti eelistab ta varjulisi ning niiskema õhuga metsaelupaiku. Päeval puhkavad valmikud tavaliselt puutüvedel, kus nende hallikaspruun värvus aitab neil ümbritseva keskkonnaga hästi sulanduda.

Levila

Transeuraasia liik. Levinud suuremas osas Euroopast ja parasvöötme Aasias, ulatudes läänes Suurbritanniast ning Mandri-Euroopast ida suunas kuni Jaapanini.

Eestis laialt levinud ja üsna arvukas liik, keda võib sobivates elupaikades kohata mitmel pool üle kogu maa.

Lennuaeg

Eestis lendab sipelgtutlane peamiselt mai lõpust juuli keskpaigani.

Rööviku areng

Emane sipelgtutlane muneb munad enamasti ühekaupa lehtpuude lehtedele.

Noore rööviku välimus on väga omapärane: ta meenutab oma pikkade jalgade, saleda keha ja rahutu liikumise tõttu sipelgat või väikest ämblikku. Vanemaks kasvades muutub röövik jässakamaks ja ebahariliku kujuga. Tal on suur pea, väga pikad rindmikujalad, seljal küürjad kõrgendid ning tugevasti paisunud tagakeha, mida ta võib kaarduda üle keha. Rööviku värvus on enamasti pruunikas kuni tumepruun, mis aitab tal okste ja kuivanud lehtede taustal hästi märkamatuks jääda. Röövik kuni 7 cm pikk .

Häirimisel võtab röövik ähvardava poosi: ta sirutab pikad jalad laiali, tõstab keha esiosa, kaardub ning meenutab oma hoiakult mõnevõrra ämblikku.

Väikestena rööv-röövikud, muidu polüfaagid mitmesugustel lehtpuudel, näiteks kaskedel, õunapuudel, pihlakatel, pärnadel. Eriti meeldivad pöögid. Nukud asuvad kerges võrgendis maapinnal, talvituvad.

Viited

  1. ↑ "Eekhoornvlinder". Vlinderstichting (Hollandi hollandi). Vaadatud 2. juulil 2026.
  2. 1 2 Bellmann, Heiko. Liblikad. Välimääraja. Lk 66.
  3. ↑ Zicha, Ondrej. "BioLib: Biological library". www.biolib.cz (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 30. november 2024. Vaadatud 2. juulil 2026.
  4. 1 2 "European Lepidoptera and their ecology: Stauropus fagi". www.pyrgus.de. Vaadatud 2. juulil 2026.
  5. 1 2 3 4 Viidalepp, J.; Remm, H. Eesti liblikate määraja. Lk 239.
  6. ↑ "Lobster moth - Learn Butterflies" (Briti inglise). 21. mai 2024. Vaadatud 2. juulil 2026.
  7. ↑ "Lobster Moth (caterpillar) (Stauropus fagi) | Project Noah". projectnoah.org (inglise). 19. märts 2013. Vaadatud 2. juulil 2026.

Välislingid