| Siverski lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Donbassi lahingust Venemaa sissetungil Ukrainasse | |||
|
Elamu Siverskis ja kobarraketi jäänused augustis 2022 | |||
| Toimumisaeg |
3. juuli–8. september 2022 (2 kuud ja 5 päeva) | ||
| Toimumiskoht | Siversk, Donetski oblast, Ukraina | ||
| Tulemus | Ukraina võit | ||
| Osalised | |||
|
| |||
| Väeüksused | |||
|
| |||
Siverski lahing oli sõjaline kokkupõrge 2022. aasta Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse osana laiema Ida-Ukraina pealetungi Donbassi lahingust, mis algas 3. juulil 2022. Vene väed lõpetasid rünnakud Siverskile ja selle ümbrusele 28. juulil. kogu augustikuu võitluste tuulevaikusega. Harkivi vastupealetungist saadud edu tõttu ei suutnud Vene väed alates 8. septembrist Siverski suunas edasi liikuda.


25. juunil vallutasid Vene väed Sjevjerodonetski ja seda ümbritsevad külad. Vene väed vallutasid 2. juulil sõpruslinna Lõssõtšanski, vallutades täielikult Luhanski oblasti. Pärast ühe peamise Venemaa eesmärgi täitmist Donbassi lahingus teatasid Venemaa ja separatistide väed, et tungivad Donetski oblasti põhjaosa poole, järgmisteks eesmärkideks on Siverski ja Bahmuti linnad.
3. juulil 2022 teatas LRV, et võitlus Siverski eest on alanud, kuigi Ukraina ja Lääne vaatlejad lükkasid selle väite tagasi. Võitlused teravnesid 4. juulil Verhnokamjanske, Hrõhorivka, Spirne ja eriti Bilohorivka küla pärast, viimane linn Luhanski oblastis Ukraina kontrolli all. Vene ja LRV väed vallutasid Hrõhorivka küla 9. juulil, mida Briti kaitseministeerium kinnitas 12. juulil. 11. juulil jõudsid Vene väed vaid mõne kilomeetri kaugusele Siverskist, kuigi Ukraina kindralstaap väitis, et Venemaa rünnak Spirnele ja Ivano-Darivkale kandis tõsiseid kaotusi. Vene ja separatistlik meedia väitis 13.–14. juulil ekslikult, et Vene väed vallutasid Siverski, kuigi Ukraina väed säilitasid linna üle kontrolli. 15. juulil alustasid Vene väed ebaõnnestunud rünnakut Verhnokamjanskele ja Spirnele.
16.–19. juulini algasid kokkupõrked Ivano-Darivkas, Bilohorivkas ja Berestoves. Need lahingud levisid 19. juulil Spirnesse, Serebrjankasse ja Verhnokamjanskesse, kusjuures ka Ukraina väed langesid tagasi Hrõhorivka kesklinna. Juuli ja augusti jooksul vahetasid need linnad mitu korda Venemaa ja Ukraina kontrolli vahel ning Vene väed alustasid Siverski suunas arvukalt ebaõnnestunud maapealseid rünnakuid. Lahingud tõid kaasa ummikseisu, kus Vene väed ei suutnud pärast 24. juulit territoriaalset edu saavutada. Väidetavalt ei korraldanud Vene väed 28. juulil esimest korda pärast lahingu algust Siverski suunas rünnakuid.
Väidetavalt lükkasid 80. õhurünnakubrigaadi ja Ukraina pataljoni Donbassi üksused 7. septembril kontaktjoone tagasi Luhanski oblasti Verhnokamjanka äärelinna. 9. septembril ei korraldanud Vene väed esimest korda pärast juulit Siverskile rünnakuid, olles taandunud linna ümbritsevatelt positsioonidelt.

Territoriaalkaitsevägede komandör Ruslan Mirošnõtšenko sõnul hukkusid 22. juulil tankitules Ukraina eest võidelnud välisvabatahtlikud – kaks ameeriklast, üks kanadalane ja üks rootslane.
Donetski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht teatas 28. juulil äärealal toimunud haarangus hukkunud 30 Vene sõdurist, kuid väitis ühtlasi, et Venemaa kaotused suurenevad pidevalt.
DRV kõrge ametniku sõnul on Ukraina kaotused alates lahingu algusest üle 29 hukkunud ja vähemalt 100 haavatud. Sama ohvitser seostab need kaotused hiljem Vene ja separatistide vägede mitmekordsete täpisraketiheitjate rünnakutega.
20. juulil teatas Sõjauuringute instituut (ISW), et Vene rühmitus Siverski piirkonnas on Luhanski oblasti vallutamise lõpuleviimiseks tehtud hiljutiste operatsioonide tõttu tõenäoliselt ikka veel tõsiselt halvenenud ning teeb seetõttu Siverski suunas ainult aeglaseid ja raskeid edusamme ning et nad jätkasid oma ründevõitluse vähendamist kohalikes võitlustes väikeste ja suhteliselt ebaoluliste asulate pärast. Samuti teatati, et Vene vägedel on raskusi liikumisega suhteliselt hõredalt asustatud ja lagedal maastikul ning nad satuvad Ukraina kaitsjatele palju soodsamale maastikule, mida lähemale nad jõuavad maanteele E40 ümber Slovjanski ja Bahmuti, mis on suurema rahvastikutihedusega ja suurema hoonestusega piirkonnad. ISW järeldas, et Venemaa praegune pealetung Donbassis kulmineerub tõenäoliselt järgmistel nädalatel kusagil mööda maanteed E40.
ISW andmetel viitas Ukraina kindralstaabi 23. juuli aruande sõnastus sellele, et Vene väed võivad idapoolsetelt positsioonidelt läheneda Siverski eeslinnale.
ISW teatas 28. juulil, et Vene väed võivad vähem rõhutada katseid vallutada Siversk, et keskenduda Bahmutile, kuna neil on olnud raskusi saavutada Siverski ümbruses konkreetseid edusamme ja nad ei ole pärast vallutamist juuli alguses Luhanski oblasti halduspiirilt linna poole liikunud. ISW jõudis järeldusele, et Venemaa väejuhatus püüab tõenäoliselt Bahmuti ümbruses hoogu säilitada, potentsiaalselt Siverskile avaldatava jätkuva surve arvelt.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andis 30. juulil korralduse kõikidel Ukraina tsiviilelanikel Donetski oblastis evakueeruda. Donetski oblasti okupeerimata alal elas Ukraina hinnangul endiselt 200 000–220 000 tsiviilisikut. Zelenskõi sõnul reageeris evakueerimine tulevase talvehooaja sooja- ja energiavajaduse puudumisele.
The summary of the General Staff of the Armed Forces of Ukraine on the evening of that night says that Russian forces are fixed in the areas of the Sievierodonetsk, Syrotyne, Voronove and Borivske following the Ukrainian forces leaving the area