Soledar

Soledar
Soledar
ukraina	Соледар
	Lipp Vapp
	Pindala: 18,8 km²
	Elanikke: 11 708 (1.01.2013)
	Koordinaadid: 48° 42′ N, 38° 4′ E

Soledar (ukraina keeles Соледар) on linn Ukrainas Donetski oblastis. Soledar allub halduslikult Bahmutile.

Soledar asutati 17. sajandi viimasel veerandil, linna õigused sai 1965. aastal. 1999. aastal liideti linnaga kaks lähedal asuvat alevit: Dvuretšje ja Sil.

Aastatel 1965–1991 oli linna nimi Karlo-Libknehtivsk (Карло-Лібкнехтівськ) Saksamaa KP asutaja Karl Liebknechti järgi.

Rahvastik

2013. aasta 1. jaanuaril elas Soledaris 11 708 inimest, asustustihedus 623 inimest ruutkilomeetri kohta.

Aasta	Elanikke
2001	13 151
2004	12 848
2009	12 161
2012	11 799
2013	11 708
2020	10 867

Ajalugu

17. sajandi lõpul asus sellel kohal Brjantsevka küla, kus põhielanikeks olid Izjumi rügemendi kasakad, kelle ülesandeks oli soola tootmine.
1880. aastatel rajati küla ümbruses ridamisi soolakaevandusi.
1890. aastatel leiti küla läheduses kvartsiitide ja tulekindlate savide maardlaid, mille järel ehitati alabasteritehas ja Belokamenka tulekindlate telliste (šamott-kivide) tehas.
1913. ehitati Sili asulani raudtee soola ja ehitusmaterjalide veoks.
1926. aastal nimetati Brjantsevka ümber Karl Liebknechti töölisasulaks ja 1938. aastal linnatüüpi asulaks.
1965. aastal tekkis lähedalasuvate linnatüüpi asulate (Belokamenka, Dekonski ja Karl Liebknecht) ühendamise tulemusena Karlo-Libknehtivski linn.
5. juulil 1991 nimetati Karlo-Libknehtivski linn ümber Soledariks.

Lahingud Soledari pärast

2014. aasta Ukraina kriisi ajal, aprilli keskel, võtsid venemeelsed separatistid linna oma kontrolli alla.

21. juulil 2014. aastal võtsid valitsusväed linna oma kontrolli alla tagasi.

Pärast Venemaa vägede sissetungi Ukrainasse 2022. aastal algas Soledari esimene tulistamine 17. mail, kui Vene väed kasutasid rünnakuks droone ja lennukeid.

Pärast seda, kui Vene väed Severodonetski ja Lõssõtšanski linna vallutasid, jõudis lahingutegevus juuli alguses Donetski oblasti võtmelinnade Bahmuti, Severski ja Soledari juurde.

3. augustil teatas Ukraina armee, et Vene väed alustasid otsest pealetungi Soledari linnale. Soledari lahinguid on kirjeldatud kui kurnavaid, mida iseloomustavad suurtükiduellid vägede vahel ning suur hukkunute arv, eriti ründajate poolel. Venemaa vägedel ei õnnestunud 2022. aasta sügistalvel linna vallutada, ehkki Vene armee juhtkond seda pidevalt eksitavalt väitis.

2023. aasta jaanuari algul murdis Vene sõjavägi Ukraina armee kaitsest Soledari ümbruses läbi ning 7. jaanuaril õnnestus Wagneri grupi palgasõduritel jõuda Soledari keskuses asuva Artemsili ettevõtteni, kuid Ukraina väed suutsid hoida positsioone loode pool asuvate soolakaevanduste läheduses.

10. jaanuari hommikul teatati, et suurem osa Soledarist on tõenäoliselt Vene vägede kontrolli all, kuid 11. jaanuaril eitasid Ukraina relvajõudude esindajad linna täielikku hõivamist Venemaa poolt. Lahingupiirkonnas asunud CNN-i ajakirjanikud teatasid, et 11. jaanuari seisuga polnud Soledaris mingeid märke Ukraina relvajõudude taandumisest.

15. jaanuaril teatas Financial Times, viidates Ameerika võimude hinnangutele, et Soledar-Bahmuti sektoris toimunud lahingute käigus kaotas Wagneri grupp 4000 palgasõdurit surnuna ja 10 000 haavatuna. Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hinnangul viidi Ukraina väed "suure tõenäosusega" 16. jaanuari lõpus Soledarist välja ja need rajasid tõenäoliselt uued kaitseliinid linnast lääne pool.

ISW 21. jaanuari raporti kohaselt suutsid Vene väed väidetavalt tungida asula lääneossa.

25. jaanuaril kinnitas Ukraina relvajõudude idagrupi esindaja Serhi Tšerevatõ Ukraina vägede taandumist Soledarist, et vältida isikkoosseisu kaotusi.

Majandus

19. sajandil alustati Soledaris soola tootmist. Nõukogude ajal toodeti ettevõttes Artemsil («Артемсіль») 40% kogu Nõukogude Liidus toodetavast soolast.

Soola kaevandatakse 200–300 meetri sügavuselt. Enam kui saja aasta jooksul on kaevandatud kokku üle 250 miljoni tonni soola, maa alla on kujunenud enam kui 200 km pikkune käikude labürint mahuga üle 110 miljoni kuupmeetri.

Artemsil kattis enne Venemaa sissetungi Ukrainasse enam kui 90 protsenti Ukraina lauasoolavajadusest. Linnas asusid ka tulekindlate ehitusmaterjalide, korundtoodete ja kipsplaatide tehased.

2022. aasta suvel kannatas linn pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse pommitamise all. Linnalahingute toimumise ajal lõpetati soolatehase töö, mis põhjustas riigis soolapuuduse.