Spandau vangla
Spandau vangla oli Berliini kõige läänepoolsemas rajoonis Spandaus (Lääne-Berliin) tegutsenud vangla.
Spandau vangla ehitati 1876. aastal 134 kongiga Preisi sõjavanglaks. 1919. aastast hoiti seal vangistuses ka tsiviilvange. Tol ajal mahutas ehitis 600 vangi.
1946. aastal võtsid liitlased vangla üle. Selle hilisematel tegutsemisaastatel valvati vange rotatsiooni korras ja sellega tegelesid nii Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Nõukogude Liidu kui ka Prantsusmaa vanglatöötajad.
18. juulil 1947 paigutati Spandau vanglasse seitse Nürnbergi protsessides vangistusse mõistetud natsionaalsotsialistliku Saksamaa sõjaroimarit.
- Rudolf Heß, vang nr 7, mõistetud eluaegsesse vangistusse;
- Walther Funk, vang nr 6, mõistetud eluaegsesse vangistusse, vabastati 1957;
- Erich Raeder, vang nr 2, mõistetud eluaegsesse vangistusse, vabastati 1955;
- Albert Speer, vang nr 5, mõistetud vangi 20 aastaks, vabastati 1966;
- Baldur von Schirach, vang nr 1, mõistetud vangi 20 aastaks, vabastati 1966;
- Konstantin von Neurath, vang nr 3, mõistetud vangi 15 aastaks, vabastati 1954;
- Karl Dönitz, vang nr 4, mõistetud vangi 10 aastaks, vabastati 1956.
Spandau vangidele lubati harva külastajaid ja kirju, samuti piirati lugemist ja vangide omavahelist suhtlemist, ka suhtlemist vangivalvuritega.
Vang nr 5
Albert Speer mõisteti vangi 20 aastaks. Vanglast vabastati Speer 30. septembril 1966. 20 aasta jooksul luges ta läbi rohkem kui 5000 raamatut. Lisaks tegi Speer oma mineviku, vanglasoleku ja mõtete kohta ülestähendusi, millest sai 3000-leheküljeline ajalooallikas. Spandau vanglas olles kirjutas Speer tuhandeid kirju, samuti joonistas pilte, et olla nende abil ühenduses oma kuue lapsega.
Vang nr 7
Pikemalt artiklis Rudolf Heß
Rudolf Heß oli Saksa maa- ja õhuväelane, NSDAP asefüürer, Hitleri erasekretär ning Kolmanda Riigi poliitik ja riigipäeva liige, kes mõisteti vangi eluks ajaks.
Heß kirjutas Spandau vanglast oma naisele Ilse Heßile. Esimene Spandaust saadetud kiri kandis kuupäeva 3. august 1947 ning selles kirjeldas ta oma kongi ja aiapidamist vangla mullas, kus ta kasvatas tubakat ja tomateid.
1966. aastast oli Heß Spandaus ainuke vang. Teda valvati katkematult, ka sagedaste haiglasviibimiste ajal.
Saksamaa ja Lääne liitlased kaalusid Heßi vabastamist inimlikel kaalutlustel, kuid Nõukogude pool ei nõustunud sellega.
Talle edastatud ajalehti oli eelnevalt "tsenseeritud" nii, et natsionaalsotsialismi aega käsitlev osa oli välja rebitud. Heß olevat vangistuses lugenud läbi ligi 7000 raamatut ja enne surma olnud vaimustunud televiisorist nähtud Steffi Grafi tennisemängust. Mõne allika kohaselt lõpetas Rudolf Heß elu vanglas enesetapuga, olles end 17. augustil 1987 elektrikaabliga üles poonud.
Teiste allikate kohaselt ei sooritanud Heß enesetappu, vaid ta tapeti.
Vangla ülalpidamine
Vangla kulud kattis Saksamaa Liitvabariik, ajaleheartikli kohaselt olid need aastatel 1970–1983 20 miljonit Saksa marka.
Vangla lammutati 1987. aastal, rusud tõugati Põhjamerre ja hoone asemele ehitati NAAFI ostukeskus.
Viited
- 1 2 Spandau Prison Western Allies Berlin, veebiversioon (vaadatud 24. oktoobril 2017), inglise keeles.
- ↑ Moments in U.S. Diplomatic History, 134 Cells, One Inmate: The Closure of Spandau Prison, veebiversioon (vaadatud 24. oktoobril 2017), inglise keeles.
- ↑ Wolfgang Saxon, Spandau Prison: Hess's Lonely Dungeon, 18. august 1987, The New York Times, veebiversioon (vaadatud 24. oktoobril 2017), inglise keeles.
- ↑ Imbi Paju, Nats, kes palus andeks, Sirp, 20.01.2006, veebiversioon (vaadatud 24. oktoobril 2017).
- ↑ Eugene Davidson, The Trial of the Germans: An Account of the Twenty-two Defendants Before the ..., lk 124, 1966, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 24. oktoobril 2017), inglise keeles.
- ↑ Politsei vahearuanne, 25. august 1987, (vene keeles).
- ↑ Rudolf Heßi surma asjaoludest kirjutas Spandau liitlasvägede vangla endine direktor Nõukogude Liidu poolt aastatel 1983–1988 V. Tšernõhh artiklis "Смерть Рудольфа Гесса. Как это было на самом деле." ('Rudolf Heßi surm. Kuidas see tegelikult oli').
- ↑ Jan Friedmann ja Klaus Wiegrefe, Der Spiegel, Wahnsinn und Wahrheit, 30.05.2011, veebiversioon (vaadatud 23. oktoobril 2017), saksa keeles.
- ↑ Nazi Rudolf Hess was 'murdered by British agents in prison to stop him revealing war secrets but Scotland Yard was told NOT to investigate', Daily Mail, 7. september 2013, veebiversioon (vaadatud 24. oktoobril 2017), inglise keeles.
Selles artiklis on kasutatud soomekeelset artiklit fi:Spandaun vankila seisuga 24.10.2017.