Spordikommentaator ehk spordireporter on ajakirjanik, kes kirjeldab ja kommenteerib spordivõistlusi kirjutavas ajakirjanduses, raadios, televisioonis või internetipõhises meedias. Eelkõige nimetatakse spordikommentaatoriks ajakirjanikku, kes vahendab võistluse käiku selle toimumise ajal.
Spordikommentaatori ülesanne on kirjeldada võistlusel toimuvat, tutvustada sportlasi ja võistkondi, selgitada võistlusreegleid ning anda sündmustele tausta. Kommentaator aitab kuulajal või vaatajal mõista võistluse käiku, taktikat ja tähtsust ning kujundab oma väljendusviisiga ülekande üldist meeleolu.
Spordikommentaator peab jälgima võistlust ning kirjeldama olulisi sündmusi kiiresti ja arusaadavalt. Olenevalt spordialast nimetab kommentaator võistlejaid, kirjeldab nende tegevust, teatab tulemusi ja vaheaegu ning selgitab kohtunike otsuseid.
Spordiülekande tegemisel võivad osaleda:
Ekspertkommentaatorina kasutatakse sageli endisi või tegevsportlasi, treenereid, kohtunikke ja teisi konkreetse spordiala asjatundjaid. Üks inimene võib ülekande jooksul täita ka mitut ülesannet.
Kommentaatori töö ei piirdu eetris rääkimisega. Enne võistlust tutvub ta osalejate, varasemate tulemuste, statistika, võistlusmääruste ja võimalike teemadega. Kommentaator John Roderi sõnul kasutatakse teleülekandes sageli ainult väikest osa enne võistlust kogutud materjalist, sest kommentaar peab lähtuma võistluse tegelikust käigust.
Kommentaator võib töötada võistluspaigas või kommenteerida võistlust stuudios ülekandepildi vahendusel. Võistluspaigas viibides saab ta jälgida ka tegevust, mida telepildis ei näidata. Stuudiost kommenteerides sõltub kommentaator talle edastatavast pildist ja teabest.
Raadiokommentaator peab looma kuulajale võimalikult selge ettekujutuse võistluspaigast ja sündmuste käigust. Seetõttu kirjeldatakse raadios lisaks tulemusele ka sportlaste paiknemist, liikumist, võistluse tempot ja publiku reaktsioone.
Televisioonis näeb vaataja võistlust ise ning kommentaatori ülesanne on rohkem selgitada pildil toimuvat ja anda lisateavet, mida ülekandepilt ei näita. Telekommentaator peab vältima pildil nähtava tarbetut kordamist ning võib olulistel hetkedel jätta ruumi võistlushelidele ja publiku reaktsioonidele.
Spordikommentaar on tavaliselt improviseeritud. Kommentaator peab suutma kiiresti reageerida ootamatutele sündmustele, parandada eksimusi ja jätkata ülekannet ka tehniliste probleemide korral.
Spordikommentaar ühendab ajakirjandusliku teabevahenduse ja meelelahutuse. Kommentaatorilt eeldatakse faktitäpsust, spordiala tundmist, head väljendusoskust, kiiret reageerimist ja võimet töötada otse-eetris.
Kommentaator peab eristama fakti ja arvamust ning vältima kontrollimata teabe esitamist. Rahvusvaheliste võistluste kommenteerimisel on oluline sportlaste nimede korrektne hääldamine ning võistlejate ja nende esindatavate riikide tausta tundmine.
Kommentaatori väljendusviis sõltub ka ülekande laadist. Üleriigilise või rahvusvahelise ülekande puhul oodatakse tavaliselt tasakaalustatumat käsitlust, samal ajal kui spordiklubi enda meediakanali kommentaator võib olla avalikult oma võistkonda toetav.
Spordikommentaatori elukutse kujunes koos ringhäälingu arenguga. 11. aprillil 1921 edastas Pittsburghi raadiojaam KDKA otseülekande poksimatšist Johnny Dundee ja Johnny Ray vahel. Võistlust kirjeldas ajalehe Pittsburgh Post spordiajakirjanik Florent Gibson. Seda peetakse esimeseks raadio kaudu edastatud poksimatšiks.
Raadio levik võimaldas publikul jälgida spordivõistlusi reaalajas ka võistluspaigast eemal. Televisiooni kasutuselevõtt muutis kommentaatori tööd, sest sündmuste üksikasjaliku kirjeldamise kõrval muutusid olulisemaks telepildi selgitamine, taustateabe esitamine ja analüüs.
Interneti ja voogedastusplatvormide arenguga on spordikommentaar levinud ka veebipõhistesse otseülekannetesse, spordiklubide meediakanalitesse ja sotsiaalmeediasse. Mõnda võistlust edastatakse mitme erineva kommentaarivalikuga või ilma kommentaarita.
Eestis kujunes spordikommentaatori elukutse koos Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni spordiülekannete arenguga. Varasemad raadioreportaažid põhinesid võistluse käigu üksikasjalikul kirjeldamisel, televisiooni levikuga lisandusid sellele pildi selgitamine, taustateave ja võistluse analüüs.
Eesti raadio spordireportaaži üks olulisemaid kujundajaid oli Gunnar Hololei, kes alustas Eesti Raadios tööd 1940. aastate lõpul. Ta kommenteeris muu hulgas mootorisporti ja korvpalli. Televisiooni spordireportaaži traditsiooni arendas Toomas Uba, kes alustas 1960. aastatel raadios ja asus järgmisel kümnendil juhtima Eesti Televisiooni sporditoimetust. Uba juhtimisel kujunes Eesti Televisioonis rahvusvaheliste spordiülekannete traditsioon.
Eesti Rahvusringhäälingu pikaajaliste spordikommentaatorite hulka kuulus Lembitu Kuuse. Ta alustas Eesti Televisioonis tööd 1980. aastate algul ja kuulus 1993. aastast sporditoimetusse. Kuuse kommenteeris muu hulgas murdmaasuusatamist, sõudmist, jalgrattasporti ja laskesuusatamist ning vahendas mitmeid Eesti sportlaste olümpiamedalivõite.
Eesti tuntumate spordikommentaatorite hulka kuuluvad ka Tarmo Tiisler, Alvar Tiisler, Kristjan Kalkun, Anu Säärits, Aet Süvari ja Kalev Kruus. Nad on kommenteerinud muu hulgas jalgpalli, korvpalli, laskesuusatamist, jäähokit, iluuisutamist, kergejõustikku ja teisi spordialasid.
Lisaks kutselistele ajakirjanikele osalevad Eesti spordiülekannetes ekspertkommentaatoritena endised ja tegevsportlased, treenerid ning kohtunikud. Ekspertkommentaatorid töötavad tavaliselt koos põhikommentaatoriga ning keskenduvad võistluse tehniliste ja taktikaliste üksikasjade selgitamisele.