See artikkel vajab toimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2020) |
| Sten Ingvar Karling | |
|---|---|
|
| |
| Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor | |
|
Ametiaeg 1933 – 31. märts 1941 | |
| Eelnev | Tor Helge Kjellin |
| Järgnev | Armin Tuulse |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
1906 Barberton, Ohio, Ameerika Ühendriigid |
| Surmaaeg |
1988 Stockholm, Rootsi |
| Rahvus | rootslane |
Sten Ingvar Karling (13. jaanuar 1906 Barberton, Ohio, USA – 10. detsember 1987 Stockholm, Rootsi) oli rootsi kunstiteadlane ja kunstikriitik.
Aastatel 1933–1941 oli ta kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis. Aastal 1947 sai ta kunstiajaloo professoriks Stockholmi ülikoolis ja püsivaks sekretäriks Rootsi Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias.
Kunstiajalugu õppisid keskastmes (1932–1947 lõpetanud): Alide Kursmann (Graf), Bertha Treufeldt, Hilda Mühlberg, Leonhard Mark, Rosina-Amanda Kalmus, Magda Puusepp, Virve Milk (Hinnov), Heini Paas (s. 1918), Niina Raid (1917–2001), Frieda Teder, Elfriede Tool (Marran) ja Amanda Tõnisson.
Alamastmes õppisid kunstiajalugu (1932–1941 lõpetanud): Inna Sorkin, Kurt-Karl Holtzmeyer, Helene Kolts, Gerda Elfriede Raadi, Linda Antje, Aime-Sigrid Kangro, Selma Lipp (Mitt), Salme Liiv, Hildegard Lellep, Theala-Else Lõo-Tammist, Lydia Haas, Edith Pihlemann, Ellen Serm, Kristina-Johanna Kadak, Ervin Roos, Harriet-Ellen Toom, Elisabeth Daniel, Benita-Ingrid Haugas, Irene-Vita Bulmerincq, Nikolai Rechn, Lydia Pintmann, Ingeborg Rinne, Aleksander Aspel, Tamaara Lasberg, Harda Koiva, Rüdiger Nocks, Lydia Ester, Veronika-Eleonore Sikk, Ursula Freymann, Dietrich Abels, Rita Hoffmann, Doris-Maria Thomassov, Astrit Ewer, Lydia Hellat, Elena Zernant, Wilhelmine Tiks, Irina Jartsu, Richard Toona.
Heini Paasi andmetel õppisid Karlingi juures kunstiajalugu veel Lilli Kaelas, Armas Kuldsepp, Meta Puudersell, Iina Mägi, Valve Teetlaus, Henno Tigane, Tuui Koort, Mary Markus ja Virge Tork.[viide?]
Sten Ingvar Karling valiti 1969. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks. Tema auks on korraldatud mitu teaduskonverentsi, 1999. aastal ilmus tema teadustööde mõjul artiklikogumik "Sten Karling and Baltic Art History". Ta oli Korp! Sakala vilistlane.
1986. aastal autasustati teda Oscar Monteliuse medaliga.