Sukuma keel

Sukuma keel
Sukuma keel
Piirkonnad	Tansaania
Kokku kõnelejaid	5 430 000 (2006)
Keelesugulus	Nigeri-Kordofani keeled Atlandi-Kongo keeled Benue-Kongo keeled bantu keeled sukuma keel
Keelekoodid
ISO 639-2	suk
ISO 639-3	suk

Sukuma keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Tansaania loodeosas, Victoria järve lääne- ja lõunakaldal, paarisaja kilomeetri kaugusel ekvaatorist.

Sukuma keel on lähedases suguluses njamvesi keelega – nende sõnavara kattub 80 protsendi ulatuses ning nende kõnelejatel on tihedad etnilised sidemed. Sukuma keele rääkijaid on ligikaudu 5 430 000 ning see arv kasvab pidevalt. Sukuma keele peamised murded on kiya murre ja kigwe murre. Enamik sukuma keele rääkijaid kõneleb ka suahiili keelt. Suahiili keel on Tansaania ainus riigikeel, sukuma keelel puudub ametlik staatus haridus- ja poliitilises sfääris ning suahiili keele poliitilise mõjukuse tõttu on sukumakeelne kirjandus peaaegu olematu. Linnades on inimesi, kes ei räägi sukuma keelt, ning ka maapiirkondades laenavad nooremad inimesed sõnu suahiili keelest. Siiski on sukuma kultuuril rikas suuline rahvapärimus ning lugusid jutustatakse ka lauldes. Sukuma keeles kasutatakse ladina kirja.

Fonoloogia

Sukuma keeles on 7 täishäälikut e vokaali, mida saab hääldada lühidalt ja pikalt:

i ii		u uu
ɪ ɪɪ		ʊ ʊʊ
e ee		o oo
	a aa

Sukuma keeles kehtib Dahli seadus, mistõttu on seal kasutusel helitud ninahäälikud e nasaalid.

m̥ m		n̥ n	ɲ̊ ɲ	ŋ̊ ŋ	ŋ̊ʷ ŋʷ
mp mb	ɱf ɱv	nt nd ns nz	ɲc ɲɟ ɲʃ	ŋk ŋɡ
p b		t d tʷ dʷ	c ɟ	k ɡ	kʷ ɡʷ
ɸ β	f v	s z sʷ zʷ	ʃ			h hʷ
		l	j		w

Ei ole päris kindel, kas 'c ɟ' kuulub klusiilide või afrikaatide hulka ning kas see on palataalne.

Sukuma keeles on lühikestel vokaalidel neli tooni: kõrge, madal, tõusev ja langev.

Grammatika

Substantiivi e nimisõna ühildumine

Sukuma keele nimisõna klassi näitavad prefiksid on a-, ɪ- ja ʊ-. Neid kasutatakse kindlates konstruktsioonides.

Klass	Prefiks	Nimisõna näide		Om. s. algus	Possessiiv	Subjekt	Objekt	'üks/kaks X'	'see X'	Semantiline väli
1	ʊ-mu	mùùn̥ʊ̀	'isik'	m-	o-	a-	m-	ʊ̀mô	ʊ̀yʊ̀	inimene
2	a-βaa-	βààn̥ʊ̀	'isikud'	βa-	βa-	βa-	βa-	βaβɪlɪ	àβà	inimene
3	ʊ-m-	ntɪ̌	'puu'	m-	go-	gʊ-	lɪ-	gʊ̀mô	ʊ̀yʊ̀	puud, jne.
4	ɪ-mi-	mɪ̀tɪ̌	'puud'	mi-	ya-	i-	i-	ɪ̀βɪ̀lɪ́	ɪ̀yɪ̀	puud, jne.
5	ɪ-lɪ- (ɪ)	liisǒ	'silm'	ɪ-	lɪ-	lɪ-	lɪ-	lɪ̀mô	ɪ̀lɪ̀	kehaosad, toit, esemed jne.
6	a-ma-	mɪ̀sǒ	'silmad'	ma-	a-	a-	ga-	àβɪ̀lɪ́	àyà	kehaosad, toit, esemed jne.
7	ɪ-ɟi- (kɪ)	Jìsùgǔmà	'Kɪsukuma'	ɟi-	ɟa-	ɟi-	ɟi-	ɟı̀mô	ɪ̀ɟì	asjad, keel, kehaosad, jne.
8	ɪ-ɟi- (sɪ)	ɟítáβò	'raamatud'	ɟi-	ɟa-	ɟi-	i-	ɟìβɪ̀lɪ́	ɪ̀ɟı̀	asjad, keel, kehaosad, jne.
9	ɪ-n-	nùúmbà	'maja'	n-	ya-	i-	i-	yɪ̀mô	ɪ̀yɪ̀	esemed, loomad, puuviljad jne.
10	ɪ-n-	mbʊ̀lǐ	'kitsed'	n-	ɟa-	ɟi-	ɟi-	ɪ̀βɪ̀lɪ́	ɪ̀ɟì	esemed, loomad, puuviljad jne.
11	ʊ-lʊ-	lʊ̀gòyè	'köis'	lu-	lo-	lu-	lu-	lʊ̀mô	ʊ̀lʊ̀	esemed, kehaosad jne.
12	a-ga- (ka)	gàɪǎ	'väike koer'	ga-	ga-	ga-	ga-	gàmô	àkà	deminutiivid
13	ʊ-dʊ- (tʊ)	dʊ̀ɪǎ	'väiksed koerad'	dʊ-	do-	dʊ-	dʊ-	dʊ̀mô	ʊ̀tʊ̀	deminutiivid
14	ʊ-βʊ-	βʊ̀sààdǔ	'haigus'	βʊ-	βo-	βʊ-	βʊ-	βʊ̀mô	ʊ̀βʊ̀	abstraktsioonid, putukad jne.
15	ʊ-gʊ- (kʊ)	gʊ̀tʊ̌	'kõrv'	gʊ-	go-	gʊ-	gu-	gʊ̀mô	ʊ̀yʊ̀	kehaosad ja infinitiivid
16	a-ha-	hààn̥ʊ̀	'koht'	ha-	ha-	ha-	ho-	hàmô	àhà	asukoht
17	a-gʊ- (kʊ)	gʊ̀gàbáádi	'kapi peal'	gʊ-	ya-	gʊ-	ko-	?	ʊ̀kʊ̀
18	ʊ-mu-	mʊ̀gàbáádi	'kapis'	m-	ya-	mu-	mo-	?	ʊ̀mù

Sõnajärg

Sukuma keeles esineb sõnajärje tüüp SVO (subjekt, verb, objekt).

Keelenäited

O dũ saang ile. – Ta leidis meid.
Βa gĩ gunaan a. – Nad aitasid üksteist.
Wabeja – Aitäh.
Tuliho – Tere tulemast
Minzi – Vesi

Viited

1 2 The Ethnologue. Sukuma, a Language of Tanzania.
1 2 3 Peter K. Austin. Tuhat keelt. Koolibri, 2009. Lk 104.
↑ Raymond G. Gordon. The Ethnologue. SIL International, 2005. Lk 205.
↑ WALS – The World Atlas of Language Structures
↑ English-Sukuma Dictionary

[the-ethnol-1] 1 2 The Ethnologue. Sukuma, a Language of Tanzania.

[austin-2] 1 2 3 Peter K. Austin. Tuhat keelt. Koolibri, 2009. Lk 104.

[3] Raymond G. Gordon. The Ethnologue. SIL International, 2005. Lk 205.

[4] WALS – The World Atlas of Language Structures

[5] English-Sukuma Dictionary