| Sunda toonekurg | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Toonekurelised Ciconiiformes |
| Sugukond |
Toonekurglased Ciconiidae |
| Perekond |
Toonekurg Ciconia |
| Liik |
Sunda toonekurg |
| Binaarne nimetus | |
|
Ciconia stormi (Blasius, 1896) | |
|
| |
| Sünonüümid | |
|
Dissoura stormi | |
Sunda toonekurg (Ciconia stormi) on toonekurglaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Sunda toonekurg on 85 cm pikk.
Sulestik on peamiselt must. Kõht, saba alapool ja osa kaelast on valged. Silmade ümbrus on kollane. Nokk ja jalad on oranžid. Sarnaneb välimuselt villkael-toonekurega, kuid sunda toonekure kael on külgedelt must ja nägu on oranž.
Udusulis pojad on valged, pealagi ja nokk on mustad. Nokaots on kollakasoranž. Jalad on helekollased. Silmad on pruunid.
Sunda toonekured elavad Kalimantanil, Sumatral ja Malaka poolsaarel.
Elavad soistes metsades ja jõgede ääres.
Sunda toonekured toituvad kaladest, ussidest, putukatest ja konnadest. Pojad söövad 5–7 cm pikkuseid kalu, mis kaaluvad 10–30 g, ja 10–15 cm pikkuseid vihmausse.
Sunda toonekured pesitsevad üksikult puu otsas. 50 cm lai ja 15 cm sügav pesa on ehitatud okstest ning vooderdatud lehtede ja udusulgedega. Pesa ehitavad vanalinnud koos. Neil kulub selleks umbes kuus nädalat. Järgmisel aastal kasutavad sama pesa uuesti ja lisavad sinna oksi.
Kurnas on 2–4 muna mõõtmetega 52–56 × 42 mm. Mune hauvad mõlemad vanemad 29 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 55–56 päeva vanuselt.
Vabas looduses elab hinnanguliselt 300–1750 isendit. Arvatakse, et aastatel 1992–2023 vähenes sunda toonekure arvukus 40–60%. Peamiseks ohuks on elupaikade hävimine.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sunda toonekurg |