Surmatants
Kujutavas kunstis
Tuntumad surmatantsu kujutavad teosed on:
- Surmatantsu kujutav seinamaal Pariisis Süütalaste kalmistul (1424-1425, hävinud) ja selle osi kujutav hilisem puulõigete seeria Guyot Marchanti järgi
- Surmatantsu kujutav seinamaal Baselis (autor Konrad Witz või tema töökoda, hävinud)
- Lübecki Maarja kiriku "Surmatants" (1463, autor Bernt Notke, hävinud)
- Tallinna Niguliste kiriku "Surmatants" (15. sajandi lõpp, autor Bernt Notke, säilinud osaliselt)
- Surmatantsu kujutav illustratsioon Nürnbergi kroonikais (1493, autor Michael Wolgemut)
- Surmatantsu kujutav seinamaal Horvaatias Berami Maarja kirikus (1474, autor Vincent Kastavist, osaliselt säilinud)
- Surmatantsu kujutav seinamaal Sloveenias Hrastovlje Püha Kolmainsuse kirikus (autor Johannes Kastavist, osaliselt säilinud)
- Surmatantsu kujutav seinamaal Nørre Alslevi kirikus Taanis (autor Elmelunde meister, säilinud rahuldavalt)
- Berliini Maarja kiriku seinamaal surmatantsust (1490, osaliselt säilinud)
- Heidelbergi puulõigete seeria (trükitud raamat Heidelbergi ülikooli raamatukogus, 1455–1458)
- Surma triumfi ja surmatantsu kujutav seinamaal Bergamos Clusone Oratorio dei Disciplini välisseinal (umbes 1480, oletatav autor Giacomo Borlone, osaliselt säilinud)
- Hans Holbeini puulõigete seeria (1522–1526)
- Wenceslaus Hollari puulõigete seeria H. Holbeini järgi (1651)
- Alfred Retheli puulõigete seeria "Auch ein Todtentanz" (1848) taotleb Hans Holbeini kriitilise vaate jätkamist
- Max Slevogti õlimaal "Totentanz" (1896) kujutab musta riietatud tantsijannat maskiga ja aimatava kolbanäo ning musta maskiga kuju laval