Talakaar

Talakaar (punktiirjoon näitab kiilkivide positsiooni vastavust tavalisele kaarele
Talakaar kergenduskaarena funktsioonis talasilluse kohal ja talakaare kohale laotud kergenduskaar
Talakaarega portaali joonis (François Blondel, 1698)

Talakaar on kaaretüüp, mille palendit erinevalt muudest kaartest iseloomustab sirge kuju ja mille kiilkivid on kujundatud nii, et need moodustavad horisontaalse alaserva. Müüritises võidakse talakaarele lisada selle kohale laotud kergenduskaar.

Erinevalt sirgest talasillusest, millele mõjub paindepinge ja mis avaldab üksnes vertikaalset survet, koosneb talakaar üksikutest erilisel viisil lõigatud kiilkividest, mis toimivad samal survepinge külgsuunalise jaotamise põhimõttel nagu tavaline kaar. Talakaar vajab ava mõlemal küljel piisava massiga müüritist, et vastu panna kaare külgsuunalisele survele; see ei võimalda sillata suuri avasid ja seda kohtab sageli akende ja uste sillustes.

Talakaare eelis võrreldes tavalise sillusega on selle kokkupandavus väiksematest materjalitükkidest, samas kui talasillus peab alati olema monoliitne. Väiksemate tellisehitiste puhul lõigatakse talakaare kiilkivid sobiva suurusega põletatud savist silluseplokist, mis tagab vuukide täpsema ja ühtlasema laiuse võrreldes eraldi valmistatud elementidega.

Tänapäeva uutel hoonetel võib esineda pseudotalakaart, mis ei ole kandev kaar, vaid elemendid on kinnitatud nende taga asuvate raudbetoontugede külge. Neid eristab see, et kivid ei ole paigutatud radiaalselt ja kiilkivide puuduvad kaldus külgservad.

Pildid

Viited