Tampoon

Kasutamata tampoon

Tampoon (ka tupetampoon) on menstruaaltoode, mis on välja töötatud tupesiseselt menstruatsiooni ajal emakast irdunud limaskesta ja vere imamiseks. Erinevalt hügieenisidemest sisestatakse see tupekanalisse. Õigesti sisestatud tampooni hoiab tupp paigal ning tampoon laieneb, imades menstruaalverd.

Tampoon (lilla), mis sisestatakse tuppe (sinine), et koguda emakast (roheline) irduvat verd ja limaskesta

Tampoonide disain on olenevalt tootjast ja tootesarjast erinev, pakkudes erinevaid sisestusviise, materjale ja imavust.

Sisestamisviisist lähtuvalt on kaks peamist tampoonide kategooriat: sõrmega sisestatavad aplikaatorita tampoonid ja aplikaatortampoonid. Aplikaatorid võivad olla valmistatud plastist või papist ja sarnanevad ehituselt süstlaga.

Toksilise šoki sündroom

Peale menstruaalvere imab tampoon endasse ka valgevoolust (tupest erituvat valkjat vedelikku) ja baktereid, mis võivad muuta tupe normaalset pH-d – sellest tulenevalt suureneb Staphylococcus aureus'e bakteri infektsioonirisk, mis võib tekitada toksilise šoki sündroomi (TSS).

TSS on haruldane, kuid eluohtlik nakkus, mis nõuab viivitamatut arstiabi. TSS-i algsümptomiteks on palavik (üle 38,9°C), iiveldus, lihasevalu, valguskartlikkus ja nahalööve, süvenenud sümptomiteks on vererõhulangus, elundipuudulikkus ja teadvushäired. TSS-i on võimalik ennetada, vahetades tampooni iga 4-5 tunni järel.

Aplikaatoriga tampoon

Kõrvaldamine ja mõju keskkonnale

Vasakul kasutamata ja paremal kasutatud tampoon

Kuigi kasutatud tampoonid sisaldavad verd, millega saastunud esemed või ained liigitatakse tavaliselt nakkusohtlike jäätmete hulka, võib neid visata segaolmeprügi hulka.

Tampoone valmistatakse puuvillast, viskoosist, polüestritest, polüeteenist, polüpropeenist ja muudest kiududest. Eelnevatest on biolagunevad ainult puuvill ja viskoos, muud keemilised ühendid on plastid.

Tampoonid peab viskama prügikasti – neid ei tohi WC-potist alla lasta, sest need ei lahustu vees, tekitavad kanalisatsioonis ummistusi ning häirivad reoveepuhastite tööd. 2018. aasta jooksul lasti Tartus kanalisatsiooni 100 tonni hügieenitarbeid, sealhulgas tampoone.

Ajalugu

Naised on menstruatsiooni ajal tampoone kasutanud tuhandeid aastaid. Oma raamatus "Everything You Must Know About Tampons" kirjutab Nancy Friedman:

Ajaloost on tõendeid tampoonide kasutamise kohta paljudes kultuurides. Vanim trükitud meditsiinidokument, Eberi papüürus, viitab pehmest papüürusest tampoonide kasutamisele Egiptuse naiste poolt 15. sajandil eKr. Rooma naised kasutasid villast tehtud tampoone. Naised vanas Jaapanis valmistasid tampoone paberist, kasutasid sidemeid nende paigalhoidmiseks, ja vahetasid neid 10-12 korda päevas. Hawaii põliselanikest naised kasutasid kohaliku sõnajala hapu'u karvast osa ning rohtu, samblaid ning muid taimi kasutavad naised mõnes Aasia ja Aafrika piirkonnas siiani.

Viited

  1. ↑ "Sõnaveebi otsing: tupetampoon".[alaline kõdulink]
  2. 1 2 "Period Products: The Good, the Bad, and the Ugly". UT Health Austin (Ameerika inglise). Vaadatud 4. augustil 2020.[alaline kõdulink]
  3. ↑ "Tampons". Palo Alto Medical Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2018. Vaadatud 28. oktoobril 2014.
  4. ↑ "Using Tampons: Facts And Myths". SteadyHealth. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. mai 2015. Vaadatud 28. oktoobril 2014.
  5. ↑ Lynda Madaras (8. juuni 2007). What's Happening to My Body? Book for Girls: Revised Edition. Newmarket Press. Lk 180. ISBN 978-1-55704-768-7.
  6. ↑ "Seksuaaltervis.ee: valgevooluse alasektsioon".
  7. ↑ "Sõnaveebi otsing: "valgevoolus"". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. august 2024. Vaadatud 15. augustil 2024.
  8. ↑ Vostral, Sharra L. (detsember 2011). "Rely and Toxic Shock Syndrome: A Technological Health Crisis". The Yale Journal of Biology and Medicine. 84 (4): 447–459. ISSN 0044-0086. PMC 3238331. PMID 22180682.
  9. ↑ "inimene.ee: toksilise šoki sündroom".
  10. ↑ "Toxic Shock Syndrome (TSS)". Saint Luke's Health System (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 9. november 2020. Vaadatud 5. augustil 2020.
  11. ↑ "Terviseameti juhendmaterjal tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus" (PDF). Lk 24. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 7. detsember 2023. Vaadatud 15. augustil 2024.
  12. ↑ "Terviseameti jäätmete eraldi sorteerimise juhised hooldekodudele" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. august 2024. Vaadatud 15. augustil 2024.
  13. ↑ Rastogi, Nina (16. märts 2010). "What's the environmental impact of my period?". Vaadatud 28. oktoobril 2014.
  14. 1 2 "Veepuhastajad: tartlased lasevad aastas kanalisatsiooni 100 tonni hügieenitarbeid".
  15. ↑ Who invented tampons? 6 June 2006, The Straight Dope