Tapa paber ka tapa riie (inglise tapa cloth), sageli lihtsalt tapa, on Vaikse ookeani saarte kultuurides valmistatav traditsiooniline koorekangas, mida tehakse puude sisekoorest, enamasti pabermooruspuu (Broussonetia papyrifera) niintest.
Tapa on olnud oluline materjal Polüneesia, Melaneesia ja teiste Okeaania piirkondade ühiskondades, kus seda on kasutatud rõivaste, tekkide, rituaalsete esemete, ruumijagajate ning kinkide valmistamiseks.
Sõna tapa pärineb Tahiti ja Cooki saarte keeltest ning levis eurooplaste vahendusel rahvusvahelisse kasutusse 18.–19. sajandil.
Erinevates piirkondades kasutatakse kohalikke nimetusi:
Tapa valmistamiseks eemaldatakse noore puu koor, eraldatakse pehme sisemine kiht ning seda leotatakse ja taotakse puuhaamritega õhukesteks lehtedeks. Seejärel ühendatakse ribad suuremateks pindadeks, kuivatatakse ning kaunistatakse looduslike värvide, templite või šabloonidega.
Paljudes kultuurides valmistavad tapat traditsiooniliselt naised, kuigi tööjaotus on piirkonniti erinenud.
Ajalooliselt kasutati tapa't peamiselt:
Tänapäeval kasutatakse tapa't sageli dekoratiivkunstis, muuseumiesemetena ning kultuuripärandi taastamise projektides.
Mitmes Vaikse ookeani ühiskonnas on tapa seotud sugulussuhete, kingivahetuse ja pidulike sündmustega. Eriti oluline on see Tonga ühiskonnas, kus suured ngatu-kangad mängivad tähtsat rolli perekondlikes ja riiklikes tseremooniates.