|
Tauria Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 19. märts 1918 – 30. aprill 1918 | |||||
|
Tauria NSV (märts 1918) | |||||
| Sovnarkomi esimees | Anton Slutski | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn | Simferopol | ||||
| Peamised keeled | ukraina keel, krimmitatari keel, vene keel | ||||
| |||||
Tauria Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (vene keeles Советская Социалистическая Республика Тавриды) oli ebaõnnestunud katse luua Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluv Krimmi poolsaarel asuv Nõukogude vabariik. Vabariigi asutasid varem oktoobrirevolutsioonis osalenud bolševikud Jan Miller ja Anton Slutski.
See eksisteeris 19. märtsist 30. aprillini 1918 ja seda tunnustas Vene NFSV.
Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni kuulutas krimmitatarlaste üldkogu 13. detsembril 1917 välja Krimmi Rahvavabariigi. 1918. aasta jaanuaris vallutasid selle aga bolševike väed. Simferopolis asutati kubermangu revkom, millel polnud siiski piisavalt volitusi, kuna sõjaväekeskus asus jätkuvalt Sevastopolis.
Selle topeltvõimu likvideerimiseks toimus 10.–12. veebruaril 1918 revkomide konverents, millest võttis osa 44 delegaati (sealhulgas 27 bolševikku). Hiljem tunnistati konverents tööliste ja sõdurite saadikute nõukogude erakorraliseks kongressiks. Koosolekul otsustati luua 14 komissariaati. Kongress kinnitas ka Rahvuste Esindajate Nõukogu ja Kurultai laialisaatmise. Kohalik haldus muudeti nõukogude süsteemiks, mis asendas vana duuma- ja maahaldussüsteemi (semstvo). Kubermangu keskvalitsusena moodustati 14-liikmeline Kesktäitevkomitee, mis koosnes 10 bolševikust; ülejäänud olid vasakpoolsed SR-id. Komitee esimeheks määrati Jan Miller (bolševik).
Kongress otsustas 23 poolt- ja 20 vastuhäälega, et halduskeskus asub Simferopolis, samas kui kesktäitevkomiteele alluv sõjaväekeskus jäeti Sevastopolisse. Suuremad administratiivsed ja poliitilised küsimused pidid otsustama III ülevenemaalisel nõukogude kongressil vastu võetud seadused. Tauria kongressil kiideti heaks ka teravilja hankimiseks vajalike drastiliste meetmete võtmine, mis võimaldasid rekvireerida ja kasutada relvajõudu leiva toomiseks tööstuspiirkondadesse ja sõjaväkke.
Mõni nädal hiljem, 19. ja 21. märtsil, asutati Simferopolis välja antud Tauria Kesktäitevkomitee dekreetidega samal territooriumil Tauria Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Krimmist põhja pool asuvatele Tauria aladele pretendeerisid ka Donetski-Krõvõi Rihi Nõukogude Vabariik ja Ukraina Rahvavabariik.
Saksa keisririigi abiga vallutasid Taurida Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Krimmi pealetungi ajal kiiresti Ukraina Rahvavabariigi väed. 1918. aasta aprilli lõpuks vahistasid ülestõusnud krimmitatarlased Aluštas enamuse Kesktäitevkomiteest ja Rahvakomissaride Nõukogust, sealhulgas nõukogu juhi Anton Slutski ja kohaliku bolševike pealiku Jan Tarwacki. Vabariik lõpetas tegevuse 30. aprillil.
Pärast sissetungi asutati Maciej Sulkiewiczi ja hiljem Solomon Krymi juhtimisel sakslaste toetatud Krimmi Piirkondlik Valitsus. Pärast Valge Liikumise Vabatahtliku Armee lüüasaamist ja Nõukogude kontrolli taaskehtestamist 1920. aasta lõpus läksid endise vabariigi maad Krimmi ANSV-le, mis kuulus Venemaa NFSV alla.