Tetratsioon

Tetratsioon ehk hüper-4 on matemaatiline tehe, mis kujutab endast korduvat astendamist. See on aritmeetiliste tehete reas järgmine samm pärast liitmist, korrutamist ja astendamist, olles järjekorras neljas hüperoperatsioon. Sõna ise tuleneb kreekakeelsest eesliitest tetra- (neli) ja sõnast iteratsioon (kordus).

Kui korrutamine on korduv liitmine ja astendamine on korduv korrutamine, siis tetratsioon on korduv astendamine.

0. Hüper-0: Järglasfunktsioon b+1 või a[0]b, mis on defineeritud kui 1+1+1+⋯+1+1+1⏟b kordselt 1+1

1. Hüper-1: Liitmine a+b või a[1]b, mis on defineeritud kui a+1+1+1+⋯+1+1+1⏟b kordselt 1

2. Hüper-2: Korrutamine a×b või a[2]b, mis on defineeritud kui a+a+a+⋯+a+a+a⏟b kordselt a

3. Hüper-3: Astendamine ab või a[3]b, mis on defineeritud kui a×a×a×⋯×a×a×a⏟b kordselt a

4. Hüper-4: Tetratsioon ba või a[4]b, mis on defineeritud kui aa⋅⋅a⏟b kordselt a

5. Hüper-5: Pentatsioon ba või a[5]b, mis on defineeritud kui a[4](a[4](a[4](⋯[4](a[4](a[4]a))⋯)))⏟b kordselt a

6. Hüper-6: Heksatsioon a[6]b, mis on defineeritud kui a[5](a[5](a[5](⋯[5](a[5](a[5]a))⋯)))⏟b kordselt a

Korduva astendamisena defineerituna tähistus na tähendab a⋅⋅aa, kus a on n kordselt itereeritud astendamisel, st astendajana n-1 korda. Tetratsioonifunktsioonis n on tetratsioonifunktsiooni kõrgus ja a on tetratsioonifunktsiooni alus, sarnaselt astendamisele. Funktsiooni loetakse nagu "n-s tetratsioon a-st". Näiteks neljas tetratsioon kahest on 42=2(2(22))=2(24)=216=65536.

Tetratsiooni kasutatakse väga suurte arvude tähistamiseks.

Tetratsiooni saab defineerida ka rekursiivselt järgmiselt:

a↑↑n:={1kui n=0,aa↑↑(n−1)kui n>0.

Selline vorm võimaldab tetratsiooni kõrguse n-na lisaks naturaalarvudele kasutada ka näiteks reaalarve, kompleksarve ja järgarve.

Tähistamine

Tetratsioonil pole üheselt defineeritud matemaatilist tähistust, enamasti kasutatakse siiski Knuthi ülessuunatud nooltega tähistust a↑↑n, vasakpoolset eksponenti na või hüperoperatsiooni tähistust a[4]n. Lihttekstis kasutatakse tetratsiooni tähistuseks sagedamini topelttirki: a^^n.

Nimetus Kuju Kirjeldus
Standardne kuju na Seda kuju kasutasid (Maurer) [1901] ja Goodstein [1947]; laiemalt tuntuks saanud Rudy Ruckeri raamatu «Infinity and the Mind» järgi.
Knuthi ülesnoole-notatsioon a↑↑n Võimaldab pikendamist täiendavate või indekseeritud noolte lisamisega.
Conway ahel a→n→2 Võimaldab pikendamist, lisades 2 (ekvivalentne eespool kirjeldatud meetodile).
Ackermanni funktsioon n2=A(4,n−3)+3 Võimaldab erilist sündmust a=2 Ackermanni funktsiooni mõistes.
Iteratiivne eksponentsiaalne tähistus na=expan(1) Võimaldab lihtsat laiendamist iteratiivsetele eksponentidele, alustades väärtustelt väljaspool 1.
Hooshmandi tähistusviisid uxpan,an Kasutanud M. H. Hoosmand [2006].
Hüperoperaatori tähistusviisid a[4]n,a(4)n,hyper4(a,n) Võimaldab pikendamist, lisades 4; See annab hüperoperaatorite perekonna.
ASCII tähistusviis a^^n Kuna ülespoole suunatud noolt kasutatakse identselt tirgiga (^), saab tetratsiooni tehtemärki kirjutada kui (^^).
Browseri massiivitähistusviis {a, b,2} {a, b, c} = a^^^…^^^b (torniastmete arvu näitavate tirkidega).

Üks ülaltoodud tähistusviisidest kasutab iteratiivsete eksponentide süsteemi, mis on defineeritud järgmiselt:

expan(x)=aa⋅⋅⋅ax⏟n.

Iteratiivsete eksponentide jaoks pole eriti palju tähistusi, mõned neist on toodud allpool:

Nimi Kuju Kirjeldus
Standardne tähistusviis expan(x) Tähistusviisi expa(x)=ax ja iteratiivset salvestussüsteemi fn(x) tutvustas Euler
Knuthi ülesnoole-notatsioon (a↑)n(x) Võimaldab suurendada noolte arvu superastendamise ja supereksponentsiaalsete funktsioonide jaoks.
Hüper-E tähistusviis E(a)x#n Standardmärgistuse põhjal; on ASCII-sõbralik.
Ioannis Galidakise tähistusviis n(a,x) Võimaldab alusena kasutada suuri avaldisi.
ASCII (inkrementaalne) a^^n@x See põhineb vaatel, et iteratiivne eksponent on täiendav tetratsioon.
ASCII (standard) exp_a^n(x) Põhineb standardsel notatsioonivormil.
J tähistusviis x^^:(n-1)x Kordab eksponentsiatsiooni. Vaata ka J programmeerimiskeel.
Lõpmatustõkkega tähistusviis na|x Jonathan Bowers mõtles selle välja ja seda saab kasutada ka kõrgemate hüperoperatsioonide jaoks

Tetratsiooni omadused

Tetratsioon ei ole elementaarfunktsioon (välja arvatud juhtudel, kus loomulik eksponent on konstantne, kui tetratsioon väljendatakse konstantse kõrgusega astmetornina). Kuna tetraratsioon on mittekommutatiivne, on tal kaks pöördoperatsiooni: superjuur (xns või x4s) ja superlogaritm (slogax või loga4x), mis on tetratsiooni pöördtehetena analoogid vastavalt juurimisele ja logaritmimisele. Ka pöördfunktsioonide puhul ei ole tegemist elementaarfunktsioonidega.

Tetratsioon on üks näide funktsioonist, millel on hüperboolne kasv, see tähendab, et väärtuse absoluutne kasvutempo on proportsionaalne väärtuse ruuduga, see näeb välja nii: (xn)′=(xn)2, ehk lihtsamalt öeldes suureneb kasv koos täiendava kiirendusega. Funktsiooni nx kohta kehtib (nx)2>(nx)′>nx.

Enamasti ei kehti tetraratsiooni korral madalamate hüperfunktsioonide omadused,

3(22)=(22)(22)(22)=444=4256=2512≈1.34078⋅10154, aga
2(32)=(32)(32)=1616=432=264=18446744073709551616, aga
2(23)=(23)(23)=2727=381=443426488243037769948249630619149892803.
1+32=42=216≠12+22+32≠12×22×32, samuti
1+23=33=327≠13+23≠13×23, kuna
12+22+32=22;12×22×32=128 ning 13+23=30;13×23=81.

Märkus: siiski kehtib logaloga...loga⏟b(b+ca)=ca või logaloga...loga⏟c(b+ca)=ba.

n(−1)=(−1)(−1)⋅⋅⋅(−1)⏟n=−1,n>0

Terminoloogia

Tetratsioonifunktsiooni puhul on kasutatud erinevaid termineid ja igal neist on oma loogika, kuid mõned neist pole ühel või teisel põhjusel üldtunnustatud. Siin on mõned näited:

. Tetratsiooni aetakse sageli segi teiste tihedalt seotud funktsioonide ja avaldistega. Allpool on mõned seotud terminid:

Kuju Termin
aa⋅⋅⋅a Tetratsioon
aa⋅⋅⋅ax Iteratiivsed eksponendid
a1a2⋅⋅⋅an Pesastatud eksponendid (tuntud ka kui tornid)
a1a2a3⋅⋅⋅ Lõpmatud eksponendid (ka tornid)

Esimeses kahes avaldises a on alus ja nende a-de arv on kõrgus. Kolmandas avaldises, a on kõrgus, kuid kõik alused on erinevad.