Turnipidu
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Juuli 2026) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2026) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2026) |
Turnipeod (ajaloolises kirjaviisis ka turnimise pidud) olid 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses Eesti aladel korraldatud avalikud võimlemispidustused. Saksapärase võimlemissüsteemi (turnen) eeskujul sündinud pidustused mängisid olulist rolli Eesti spordikultuuri tekkimisel (teadliku sporditegemise algus) ning panid aluse hilisemale üleriigilisele massvõimlemis- ja tantsupidude traditsioonile.
Friedrich August Saebelmann ja Jüri Soo (Georg Moorast) olid kursusekaaslased Cimze seminaris, mille lõpetasid 1871. aastal ning alustasid Eestis uuenduslike turnipidude korraldamisega.
Eestlaste seas sai võimlemise tuliseimaks eestkõnelejaks Tartu Õpetajate Seminari koolmeister Juhan Kurrik, kelle sulest ilmus gümnastikat tutvustavaid artikleid ajalehes Postimees ja põhjalik trükis "Turni raamat" 1879. aastal.
Esimesed turnipeod
- 1863, 1864, 1865 – Tartu Toomemäe võimlemispeod (saksa keeles Turnfest või Turnen-Fest). Eesti alade kõige esimene dokumenteeritud turnipidu toimus Tartu Ülikooli Toomemäe võimlemisväljakul. Laiemat turnimissüsteemi juurutas ülikoolis lektor Karl Eduard Raupach. Osales umbes 300 saksakeelset üliõpilast ja gümnasisti.
- 1865 – Revali Turniseltsi avalik võimlemispidu Tallinnas. Korraldajaks oli Eesti alade esimene spordiselts Revali Turnivõistlus-Selts (Revaler Turnverein, asutatud 1863). Pidu propageeris võimlemist ja rühiharjutusi linna saksakeelse eliidi hulgas väljaspool akadeemilist keskkonda.
Eestlaste rahvuslik liikumine
- 1876 (15. juuni) – Laiuse turnipidu. Esimene eestlaste endi korraldatud turnipidu, mille viis läbi kihelkonnakooli õpetaja ja köster Jüri Soo (s. Georg Moorast). Seda sündmust loetakse teadliku sporditegemise alguspunktiks Eestis.
- 1888 (29. mai) – Paistu turnipidu Paistus Muri talu murul. Korraldasid koolijuht Peeter Ruubel ja helilooja Friedrich August Saebelmann. Sündmust võib pidada tantsupidude traditsioonile aluse panijaks, sest oli selgelt kultuurisündmus, kus võimlemisega võrdselt oli kavas laulmine, tants, mäng ja muusika ning kus osalesid poiste- ja tüdrukute kihelkonnakooli õpilased. Sünkroonne rütmiline massliikumine spetsiaalselt seatud koorimuusikaga.
- 1888 (5. juuni) – Iisaku turnipidu. Korraldajaks oli Iisaku kihelkonnakool. Võimlemisliikumist saatis elav muusika Tudulinna ja Iisaku ühendatud pasunakooride esituses.
- 1888 (juuni algus) – Vändra turnipidu. Korraldasid kohalikud kooliõpetajad ja seltsitegelased (eesotsas Anton Jürgensteiniga). Pidu esindas teadliku sporditegemise suunda, kus võimlemisega liideti püssiharjutused ja range rividistsipliin.
Viited
- 1 2 3 Eesti Võimlemisliit. "Ajalugu". Vaadatud 6. juulil 2026.
- ↑ "Saebelmann, Friedrich August - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 18. juulil 2026.
- ↑ "Soo, Jüri - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 18. juulil 2026.
- ↑ "Ajaveeb. Kiiremini, kõrgemale, kaugemale!". Ajaloomuuseum. 9. august 2024. Vaadatud 7. juulil 2026.
- ↑ "Laiusel tähistati eesti võimlemise sünnipäeva". Vooremaa. 19. mai 2011.
- ↑ "Sakala (1878-1940) 21 mai 1888 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 6. juulil 2026.
- ↑ "Linda : Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale 13 september 1889 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 7. juulil 2026.
- ↑ Ansamblite andmebaas
- ↑ Ansamblite andmebaas
Välislingid
- Anne Ruussaar. Ajaveeb. Kiiremini, kõrgemale, kaugemale!, 2024