Turu linnus

Turu kindlus

Turu linnus (soome keeles Turun linna, rootsi keeles Åbo slott) on linnus Edela-Soomes Turu linnas Päris-Soome (Varsinais-Suomi) maakonnas Aura jõe suudmes, selle põhjakaldal. See on üks Soome vanimaid ja suurimaid enam-vähem täielikult säilinud keskaegseid kiviehitisi.

 Pikemalt artiklis Soome linnuste loend

Ajalugu

1250. aastateks oli Rootsi võim end Soomes kindlustanud ja viimase rannikualad olid liidetud Rootsi riigiga.

1280. aastatel hakkasid Rootsi sõjamehed rajama kivilinnust Aura jõe suudmes olevale saarele, et kaitsta koos teiste - 1260. aastail rajatud Häme linnusega Lõuna-Soomet ja 1293. aastal rajatud Viiburi linnusega Lääne-Karjalat. Kastellis sai Rootsi sõjavägi kaitstuna laagris olla. XIII sajandi lõpus hakkas piiskop ehitama Aura jõe kaldale, paar kilomeetrit linnusest ülesvoolu toomkirikut. Selle külje alla tekkis väike linn. 13. sajandi lõpul ehitati Turu toomkirik, Soome Turu piiskopkonna katedraalkirik. Linnus ei olnud siiski otseselt mõeldud mitte kiriku ja linna, vaid Turu sadama kaitseks, et kindlustada Soomest kogutud maksuraha ohutut Rootsi toimetamist. Linnuse esimene ehitusetapp arvatakse olevat kestnud u 1280–1310. Soome selle aja keskusteks on mereäärsed Turu, Viiburi, Hämeenlinna.

Turu katoliku piiskopi residentsiks oli Kuusisto piiskopilinnus, Turu lähedal Kuusisto saarel. Loss ehitati tõenäoliselt 14. sajandi alguses. Rootsi kuningas Gustav I käskis lossi lammutada protestantliku reformatsiooni ajal 1528. aastal.

Aastatel 1284–1291 oli Soome hertsog Bengt Birgersson, Rootsi kuninga Magnus Aidaluku (Ladulåsi) vend, kes pantis linnuse ehitustööde rahastamiseks oma Soome valdused. Aastatel 1302–1318, kuningas Magnuse poja, hertsog Valdemar Magnussoni valitsemisajal ehitati kastell ümber hoonetiibadega suurlinnuseks.

1308. aastal on linnust ürikus esmamainitud. Aastatel 1315–1322 oli linnuse komandandiks Lyder de Kyren. Aastal 1318 põletasid Novgorodi väed Turu linna maha, linnust nad vallutada ei suutnud. 1324–1326, kui linnusepealik oli Mattias Kettilmundsson, tekkis linnusesse õukonnaelu.

1347 ja 1351 külastas Magnus II esimese Rootsi kuningana Soomet ja elas seal olles Turu linnuses. Aastatel 1364–1365 sai linnus kannatada Rootsi kuningate Magnus II ja Albrecht Mecklenburgist vahelises kodusõjas. Linnust piirati peaaegu 9 kuud, see vallutati ja sai tules raskelt kahjustada. Teiste hulgas hävis ka kuningasaal.

1441, Taani-Rootsi sõdade ajal vallutas linnuse taanlaste poolel olev hilisem Rootsi riigihoidja Erik Axelsson Tott. 1448 sai lühikest aega Rootsi kuningas olnud Karl Knutsson Bonde (Karl VIII) linnuse oma valdusse tagasi. 1450 sai Tott Turu piirkonna endale uuesti lääniks. 1463 on esmamainitud kirjalikult Turu linnuse eeslinnust. 1480. aastatel lasi Rootsi riigihoidja Sten Sture Vanem kõrgendada pealinnuse idatorni 2 korruse võrra ja laskis sinna sisustada nn Sture kabeli.

1556–1563, Rootsi hilisema kuninga Johan III Turus hertsogina resideerimise ajal ehitati linnust renessansivaimus ümber. Pealinnuse põhjatiiva ülemisele korrusele ehitati uus kuningasaal ja hoovipoolsele küljele uus trepitorn. Eeslinnuse kagunurka, idatiiva külge püstitati 1568–1574 uus ümartorn. Linnusest linna viiva tee äärde istutati puud. Tõenäoliselt oli tegemist Soome esimese alleega.

Sõjas Sigismundiga, hoidis Soome aadel avalikult Sigismundi poole ja Södermanlandi hertsog Karli vastu suunatud aadlikest koosneva opositsiooni liikmed hoidsid kontrolli mitmete kindluste üle Rootsi kuningriigi idaosas. Arvid Stålarmi ja Axel Kurcki juhitud opositsiooni viimaste tugipunktide hulka kuulusid ka Turu, Helsingi ja Viiburi, mis kõik aga vallutati Karli Soome sõjakäiguga 1599. aasta teises pooles. Karli väed piirasid Turu linna, linna kaitsjad alistusid pärast seda, kui Karl oli neile kinnitanud, et piiramisele järgneva vältimatu kohtuprotsessi raames mõistab nende üle kohut seisuste esindus. Kohus mõistis hulga süüdistatavatest surma ja neist neliteist hukati Turu veresaunas, 10. novembril Turu raekoja platsil, kuhu nad juhiti rongkäigus nende vanglast Turu kindlusest.

Ehitus

Algselt oli tegu kastell-linnusega, mille põhja- ja lõunaküljele ehitati hiljem hoonetiivad. Linnus oli ehitatud saarele ja sai kasutada veekaitset, linnuse rajamise aegu oli mereveetase 3,5 meetrit praegusest kõrgemal. Hiliskeskajal täiendati hoonekompleksi eeslinnusega.

Vaade Turu sadamale ja Turu linnusele

Praegune seisukord

Linnus on säilinud tervikliku kompleksina ja seal asub Turu linna ajaloomuuseum.

Linnusepealikuid

Gabriel Bengtsson Oxenstierna (1586–1656)
Per Brahe (1602–1680)
Herman Fleming (1619–1673)
  • 1315–1322, Lyder de Kyren, komandant
  • 1322–1324, Algot Jonsson
  • 1324–1326, Mattias Kettilmundsson
  • 1326–1330, Karl Näskonungsson
  • 1353–1356, Bengt Algotsson, Soome hertsog 1355–1357
  • 1358, Nils Turesson Bielke
  • 1363–1365, Narve Ingevaldsson Römer
  • ~1365–1373, Ernst von Dotzen
  • 1373–1386, Bo Jonsson (Grip)
  • 1386, Margareta Dume
  • 1387–1395, Jeppe Djäkn
  • 1395–1398, Knut Bosson Grip
  • 1398–1401, Abraham Brodersson, linnusepealik (rootsi k. hövitsman)
  • 1401–1403, Tord Bonde (Röriksson)
  • 1409–1435, Klas Lydekesson Djäkn
  • 1436–1440, Hans Kröpelin vanem
  • 1440–1441, Johan Karlsson (Färla)
  • 1442, Matts Ödgislesson (Lillie), Turu aserhaldur
  • 1442–1446, Henrik Bidz
  • 1446–1454, Magnus Gren
  • 1455–1462, Kristiern Bengtsson Oxenstierna
  • 1463–1464, Birger Trolle
  • 1499–1502, Magnus Frille
  • 1503–1504, Ingeborg Tott
  • 1504, Erik Turesson Bielke
  • 1504–1515, Josef Pedersson af Djula (linnusefoogt)
  • 1515–1520, Krister Klasson Horn
  • 1520–1521, Wulf von Grewendorp
  • 1521–1522, Tomas Lebe
  • Didrik Persson
  • 1556–1563, Johan Gustavsson Vasa, Soome hertsog 1556–1563
  • 1576–1580, Bertil Eriksson Ljuster
  • 1580–1581, Julius Gyllenhielm
  • 1595–1597, Klas Eriksson Fleming, ka Soome ja Eestimaa asehaldur
  • 1598–1599, Michel Påvelsson
  • 1599–1606, Tönnes Göransson Gyllenmåne
  • 1606–1609, Otto Hermer von Mörner
  • 1609–1611, Niels Kijl
  • 1623–1631, Nils Turesson Bielke, ka 1623–1631 Soome kindralkuberner
  • 1631–1633, Gabriel Bengtsson Oxenstierna, ka 1631–1633 Soome kindralkuberner
  • 1637–1640, Per Brahe (1602–1680), ka 1637–1640 Soome kindralkuberner
  • 1648–1654, Per Brahe, ka 1648–1654 Soome kindralkuberner
  • 1664–1669, Herman Claesson Fleming (1619–1673), ka 1664–1669 Soome kindralkuberner

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Castles-linnat". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. august 2017. Vaadatud 16. detsembril 2016.
  2. 1 2 3 4 Museovirasto, www.rky.fi
  3. ↑ Burgenwelt, www.burgenwelt.org
  4. ↑ Matts Ödgislesson. Lillie af Greger Mattssons ätt nr 6, www.adelsvapen.com