Ulsteri asundus

     James I poolt asutatud
     Eraviisiliselt asutatud

Ulsteri asundus (inglise keeles Plantation of Ulster; iiri keeles Plandáil Uladh; Ulsteri šoti keeles Plantin o Ulstèr) oli Suurbritannia saarelt sisserännanute asunduskoloonia Iiri saarel Ulsteri provintsis. Asumaa loodi 17. sajandi alguses Inglise kuninga James I ajal. See oli Iiri asundustest suurim, enamus kasutatud maast võeti ära kohalikelt iirlastelt.

Jõukad maaomanikud lõid Iirimaale oma asundused aastal 1606, kolm aastat hiljem algas asustamine riigi initsiatiivil. Suur osa maast konfiskeeriti Iiri aadlikelt, kellest paljud olid pärast üheksa-aastast sõda saarelt põgenenud. Asundusel oli umbes 2000 km2 haritavat maad Armaghi, Cavani, Fermanaghi, Tyrone'i, Donegali ja Londonderry krahvkondades. Eraviisiliselt loodi asundusi ka Antrimi, Downi ja Monaghani krahvkondadesse.

Ulsteri asundust vedasid eest kuningas James I, Iirimaa aselord Arthur Chichester ja Iirimaa kohtuminister John Davies. Nende eesmärk oli saada Ulsteri üle kontroll ning ala anglitseerida ja "tsiviliseerida". Ulsteri maarahvas oli katoliiklastest gaelid, kes olid Inglise võimule eriti vastu olnud. Kolonistid pidid olema ingliskeelsed protestandid. Enamus neist oli pärit Šoti Madalmaadelt ja Põhja-Inglismaalt. Erandjuhtudel anti maad ka inglastega koostööd teinud kohalikele ning asunikeks lubati katoliiklasi. Kohalikud olid inglaste asumaadele vastu.

Ulsteri asunduse tagajärjel tekkis mitu uut linna ja omanäoline Ulsteri protestantide kogukond. Järgnes sajandeid kestnud (ja kestev) rahvastevaheline vastasseis, mis läks korduvalt vägivaldseks (nt 1641. aasta iiri mäss ja Põhja-Iirimaa konflikt).

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Monea Castle and Derrygonnelly Church: Ulster-Scots translation" (PDF). DoENI.gov.uk. Northern Ireland Environment Agency, Department of the Environment. 2011. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. august 2011.
  2. ↑ Dorney, John (2. juuni 2024). "The Plantation of Ulster: A Brief Overview". The Irish Story. Vaadatud 30. detsembril 2024.
  3. ↑ MacRaild ja Smith (2012), lk 142: "Advisors to King James VI/I, notably Arthur Chichester, Lord Deputy from 1604, and Sir John Davies, the lawyer, favoured the plantation as a definitive response to the challenges of ruling Ireland. ... Undertakers, servitors and natives were granted large blocks of land as long as they planted English-speaking Protestants".
  4. ↑ "BBC History – The Plantation of Ulster – Religion". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. detsember 2019. Vaadatud 25. detsembril 2019.
  5. ↑ Bardon (2011), lk ix–x: "Many will be surprised that three amongst the most energetic planters were Catholics. Sir Randall MacDonell, Earl of Antrim, ... George Tuchet, 18th Baron Audley, ... Sir George Hamilton of Greenlaw, together with his relatives ... made his well-managed estate in the Strabane area a haven for Scottish Catholics".
  6. ↑ Bardon (2011), lk 214: "The result was that over the ensuing decades many Catholic Scots ... were persuaded to settle in this part of Tyrone [Strabane]".
  7. ↑ Blaney, Roger (2012). Presbyterians and the Irish Language. Ulster Historical Foundation. Lk 6–16. ISBN 978-1-908448-55-2.
  8. ↑ "BBC History – The Plantation of Ulster – Reaction of the natives". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2019.
  9. ↑ Horning, Audrey (2013). Ireland in the Virginian Sea: Colonialism in the British Atlantic. University of North Carolina Press. Lk 179.

Kirjandus