Ultramariinviolett

Ultramariinviolett pigmendipulbrina

Ultramariinviolett on tehislik anorgaaniline värvipigment, värvuselt keskmise tumedusega sinaka kuni roosaka varjundiga lilla, võrreldav sireli- või lavendlilillaga.

Värvainete indeksis kannab ultramariinviolett tähiseid PV15 (Pigment Violet 15) ja 77007.

Saamine

Ultramariinvioleti Na6Al6Si6O24S4saamiseks kuumutatakse ultramariinsinise Al6Na8O24S3Si6 ja 2,5–5% ammooniumkloriidi segu 200–250 °C juures õhu juuresolekul. Kaltsineerimisprotsess kestab neli päeva, kuni on saavutatud pigmendi lilla värvus. Protsessil naatrium reageerib, moodustades naatriumkloriidi, mis pestakse välja. See lilla pigment nagu ka ultramariinpunane leiutati Saksamaal 1875. aasta paiku.

Omadused

Ultramariinviolett on stabiilne ja hea valguskindlusega pigment, kuid vähese värvijõu ja katvusega. Värvitoon mangaanvioletist heledam, segamisel võimaldab rohkem erinevaid värvusnüansse, eriti violettsinise gammas segades ultramariinvioletti ultramariiniga. Vees lahustumatu. Nõrkade hapete või väävliaurude toimel võib värvus tuhmuda. Ei sobi kasutamiseks freskos, lubivärvides ega tsemendi toonimiseks, kuid sobib sisetööde kaseiinvärvidesse. Kasutatakse koos mooniõliga õlivärvides, samuti akrüül- ja vesivärvides, ka värviandjana kosmeetikatoodetes ja seepides, seda peetakse piisavalt ohutuks, et kasutada ka silmade ümbruse nahal.

Viited

  1. 1 2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuli 2020. Vaadatud 13. juulil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. 1 2 http://www.artiscreation.com/violet.html#PV15
  3. 1 2 http://cameo.mfa.org/wiki/Ultramarine_violet
  4. ↑ https://www.seilnacht.com/Lexikon/Ultramar.htm
  5. ↑ https://www.thesoapery.co.uk/products/ultramarine-violet-cosmetic-mica-powder-3g-50g-pure-soap-bath-bomb-colour
  6. ↑ R. Winter. A Consumer's Dictionary of Cosmetic Ingredients, 7th Edition: Complete Information About the Harmful and Desirable Ingredients Found in Cosmetics and Cosmeceuticals. Potter/Ten Speed/Harmony/Rodale, 2009

Välislingid