Uno Kiiroja (kuni 9. juunini 1938 Uno Kirman (Kiirman); 17. juuli 1928 Tallinn – 20. jaanuar 2011 Tallinn) oli eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog.
Kiiroja lõpetas 1947. aastal Tallinna Rahandustehnikumi ja 1959. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.
Uno Kiiroja tuli 100 m jooksus aastal 1947 spordiühing Spartaki ning aastatel 1957 ja 1959 spordiühingu Tööjõureservid üleliiduliseks meistriks. Eesti meistrivõistlustel võitis ta aastatel 1948–1961 sprindis ja tõkkejooksudes 6 kuld-, 6 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Ta tuli 3 korral Eesti meistriks ka teatejooksus.
Kiiroja püstitas 1959. aastal 100 m jooksus Eesti rekordi (10,4) ja jooksis aastatel 1956–1957 4 × 100 m teatejooksus Eesti rekordi püstitanud meeskonnas. Isiklikke rekordeid: 200 m 22,2; 110 m tõkkejooks 15,1. Ta võistles 27 korda Eesti koondises. Meistersportlase nimetuse sai ta 1959. aastal.
Ta töötas aastast 1959 Tallinna Keskrajooni spordikoolis kergejõustikutreenerina ja 20 aastat kehalise kasvatuse õpetajana mitmetes Tallinna keskkoolides. Aastatel 1983–1988 oli Kiiroja ETKVL-i koondise Agro spordimetoodik.