See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2025) |
Vaike Raid (1947. aastani Talu; 25. september 1925 Kunda-Malla vald, Virumaa – 1999) oli eesti ajaloolane.
Vaike Raid oli talupidaja tütar.
Lõpetas 1945 Tallinna Õpetajate Seminari ja 1971 kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna, töötades samal ajal kooliõpetajana. 1972–1975 Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi (AI) aspirant, ajalookandidaat (1984, AI), väitekiri "Политзаключенные буржуазной Эстонии, их борьба и внетюременные связи". Oli 1968–1970 Eesti NSV Riikliku Arhiivi (ORKA) nooremteadur, 1970–1989 ühingu Teadus kirjastusgrupi referent, 1990–1993 AI teadur. Siirdus 1994 tööle Pärnu, sealt Rakverre. 1970–1985 oli Raidi peamiseks uurimisvaldkonnaks Eesti seadusandlus, kohtupoliitika ja vanglate olukord. Selle tulemusena valmis tal ülalnimetatud väitekiri, mis on avaldatud ka raamatuna (1985).
Uurinud Nõukogude Liidu anneksiooni tagajärgi Eesti majanduses, tõestades, et 1940–1941 aset leidnud turumajanduse struktuuride lõhkumine (natsionaliseerimine) ja tsiviilisikute varade võõrandamine tõid kaasa uute struktuuride ebaefektiivsuse ja aeglase käivitumise. Avaldanud nende probleemide kohta brošüüri (1994). Aastast 1994 on olnud Raidi uurimisteemaks omavalitsuste tulupoliitika (majandamine) Eesti Vabariigis 1930. aastate teisel poolel, samuti vähemusrahvuste koolide tegevus. Üle 15 teaduspublikatsiooni, samuti aimeartikleid.