See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2025) |
Vello Pihelgas (14. august 1935 Mõisaküla, Pärnumaa – 26. oktoober 2014 Tallinn) oli eesti biofüüsik ja kabetaja.
Ta lõpetas 1953 Viljandi Pedagoogikakooli, 1960 Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonna, 1963–1966 Eesti NSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi (EBI) aspirant Moskvas NSV Liidu TA Biofüüsika Instituudis, bioloogiakandidaat (1968, samas). Lõpetas 1981. aastal ka Juhtivate Töötajate ja Rahvamajanduse Spetsialistide Keskinstituudi patenditöö erialal.
Oli aastatel 1966–1978 EBI noorem-, 1978–1981 vanemteadur, 1981–1991 teadusinfo- ja patendiosakonna juhataja, 1991–1995 patentoloog, 1995–2003 insener.
Uurimisvaldkond: molekulaarne biofüüsika; uurinud lihase fosforülaaside füüsikalis-keemilisi omadusi ja kvaternaarstruktuuri, molekulide dissotsiatsiooni keskkonnafaktorite mõjul ja selle seost bioloogilise aktiivsusega. Määras kindlaks fosforülaas B molekuli põhilised füüsikalis-keemilised parameetrid, täpsustas ja täiendas fosforülaasi B kvaternaarstruktuuri. 15 teaduspublikatsiooni, aimeartikleid.
Meistersportlane kabes (1969). Ta kuulus aastatel 1969–1971 ja 1973–1974 NSV Liidu meistrivõistlustel kirikabes esikoha võitnud Eesti võistkonda. Eesti meistrivõistlustel Vene kabes võitis ta 2 hõbe- ja 2 pronksmedalit.
Vello Pihelgas tegeles mälumänguga ja võitis medaleid mälumängu Eesti meistrivõistlustelt.
Vello Pihelgas oli tisleri poeg. Tema tütar on luuletaja Carolina Pihelgas.