Troop (kreeka keeles tropos – piltlik, kujundlik väljend) on muusikas muusikalõik ja luules tekstilõik, mis on kiilutud olemasoleva laulu või luuletuse sisse. Uus muusika või uus tekst või mõlemad koos kommenteerivad või illustreerivad olemasolevat ja seovad seda paremini teemakohase kirikupühaga.
Troobi lisamise kompositsioonimeetodit nimetatakse tropeerimiseks.
Troopide kogumikku nimetatakse tropaariumiks.
Erinevatel troobitüüpidel on olnud täpsustavaid nimetusi, näiteks prosa, prosula, verba, versus, pneuma, laudes.
Keskaegsetes käsikirjades on leitud kolme tüüpi troope:
Troope hakati kasutama 9. sajandil gregoriuse koraali kaunistamiseks.
Tropeeritud luule oli eriliselt levinud 900.–1200. aastate Itaalias ja Inglismaal.
Troope loodi suurtes keskustes, nagu Sankt Galleni klooster Šveitsis, kus sel ajal sai kuulsaks munk Tuotilo (...–915)".
Keskajal kujunes troopide lisamisest ehk tropeerimisest oluline muusika kompositsioonimeetod, mille abil heliloojad tõid liturgilisse muusikasse oma isikupära.
Tropeerimine andis tihti tõuke ka uute muusikažanrite, muusikastiilide ja kompositsioonimeetodite tekkele:
Troopide uurimine on tänapäeval oluliseks vahendiks tuvastada ühe või teise muusikalise materjali päritolu ja loomise aega ning kaardistada ka muusika ajaloo laiemaid suundumusi.