| Viktor Rikken | |
|---|---|
| Sünniaeg |
17. august 1911 Narva, Peterburi kubermang, Venemaa Keisririik |
| Surmaaeg |
4. juuni 1982 (70-aastaselt) Tallinn, Eesti |
| Rahvus | eestlane |
| Kodakondsus |
Eesti, Nõukogude Liit |
| Alma mater |
Tallinna Polütehniline Instituut, Leningradi Tehnoloogia Instituut |
| Elukutse | keemik |
| Vanemad |
Aleksander Rikken, Eleonore Rikken |
| Sugulased | Mea Melita Valtman (õde) |
Viktor Rikken (17. august 1911 (vkj) Narva – 4. juuni 1982 Tallinn) oli eesti keemik.
Viktor Rikken oli kooliõpetajate Aleksander Rikkeni ja Eleonore Rikkeni poeg.
Lõpetas 1931 Tartus Poeglaste Reaalgümnaasiumi. õppis 1933–36 TÜ-s keemiat ja lõpetas 1947. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi keemikuna. Keemiakandidaat (1955, Leningradi Tehnoloogia Instituut), väitekiri "Извлечение фенолов из средней фракции сланцевого дегтя и их использование для синтеза маслорастворимых фенолформальдегидных смол". Oli korporatsioon Vironia liige.
Võttis II maailmasõjast osa aastatel 1941–1945 Nõukogude armee koosseisus Eesti Laskurkorpuses, osales ka Velikije Luki lahingus.
Oli 1946–50 Eesti Teaduste Akadeemia Tööstusprobleemide Instituudi nooremteadur, 1950–1953 aspirant. 1953–1959 Eesti NSV TA Keemia Instituudi vanemteaduri kohusetäitja ja vanemteadur, 1959–1960 teadusdirektori kohusetäitja ja sektorijuhataja, 1960–1974 teadusdirektor.
Ta suri 1982. aastal ja on maetud Tallinnas Rahumäe kalmistule.
Uurimisvaldkond: põlevkivikeemia ja -tehnoloogia, gaasistumisega seotud probleemid (sh diktüoneemakilda gaasistamine), sünteetiliste pesemisvahendite tootmine põlevkiviõlist, sekundaarsete alküülsulfantide tootmise tehnoloogia. 11 teaduspublikatsiooni, sh 2 autoritunnistust.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.