Viru Vangla rajamist Jõhvi asuti ette valmistama 2005. aastal.
Justiitsministeeriumi, Ida-Viru maavalitsuse ja Jõhvi linnavalitsuse koostöös valiti 2002. aastal krunt, mille asukohta pidas Justiitsministeerium logistilises mõttes heaks. Tol ajal oli Märt Rask justiitsminister, Rein Aidma Ida-Viru maavanem ja Aavo Keerme Jõhvi linnapea. Kohalik võim pakkus välja ka ühe endise kaevandusala ja Jõhvi linnas paar väiksemat krunti, mis oleksid aga kitsaks jäänud.
Valitsus määras 2003. aasta märtsis Riigi Kinnisvara AS-ile ülesandeks rajada Viru Vangla.
Projekteerimine
Vangla ala detailplaneeringu koostas AS K&H 2003. aastal.
4. novembril 2004 kell 14 allkirjastasid justiitsminister Ken-Marti Vaher, siseminister Margus Leivo ja Riigi Kinnisvara AS esindaja Justiitsministeeriumi suures saalis koostöölepingu Viru Vangla projekteerimishanke väljakuulutamiseks.
Uue vangla projekteerimisel oli Kalle Rõõmuse sõnul arvestatud mitme Tartu Vanglas ilmnenud puudusega (ka Tartu vangla oli projekteerinud Kalle Rõõmsa büroo). Oluline oli takistada eeluurimisaluste omavahelist suhtlust, milleks kõlbavad isegi kõrvuti asuvate kambrite WC-potid. Lahendusena on Viru Vanglas erinevalt Tartu vanglast WC-potid projekteeritud eri püstakuisse.
Riigihange
14. juunil 2005 kuulutas Riigi Kinnisvara AS välja riigihanke ehituse peatöövõtja leidmiseks.
18. juunil 2005 otsustas Riigi Kinnisvara AS nõukogu välja kuulutatud riigihanke tingimusi muuta. Lisati nõue, et pakkuja viimase kolme aasta käive peab olema üle 1,8 miljardi krooni ning mitte ühelgi aastal vähem kui 400 miljonit krooni. Seda nõuet suutis täita ainult neli Eesti ehitusettevõtet: Merko Ehitus, Skansa EMV, Eesti Ehitus ja YIT Ehitus. Ehitusfirma Koger & Partnerid vaidlustas nõude, kuid Riigihangete Amet ei rahuldanud seda.
Pakkumise kutse dokumendid võtsid välja kõik neli võimalikku töövõtjat: AS Merko Ehitus, AS Eesti Ehitus, AS YIT Ehitus ja Skanska EMV AS (Skansa EMV AS oli ehitanud ka Tartu Vangla). Ent pakkumuse esitas ainult kaks ettevõtet: Eesti Ehitus (maksumusega 725,4 miljonit krooni), Merko Ehitus (786,9 miljonit krooni). Et esitatud pakkumused ületasid tunduvalt hankelepingu eeldatavat maksumust, siis tunnistati riigihange luhtunuks.
23. veebruaril 2006 kuulutati välja uus riigihange. Seekord ei kehtestatud pakkujatele käibe alammäära. Tõsteti ka hanke eeldatavat maksumust. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli aprilli keskel.
Pakkumise kutse dokumendid võttis välja seitse ettevõtet. Laekus neli pakkumust: Skanska EMV AS, Eesti Ehitus AS ja AS Merko Ehitus esitasid eraldi pakkumused ning Estconde-E OÜ ja Celander Ehitus OÜ esitasid ühispakkumuse.
9. juunil 2006 tunnistati edukaks AS Merko Ehitus pakkumus maksumusega 786 995 743 krooni. Koos käibemaksu ja vangla turvalahendustega arvati kompleksi maksumuseks üle miljardi krooni.
Ehitamine
Vangla ehitus augustis 2007
29. augustil 2005 algas Viru Vangla ehitus. AS YIT Ehitus alustas eeltöid: rajati ajutised teed, kuivenduskraavid ja juurdepääsuteed. Eeltööde maksumuseks kujunes 12,8 miljonit krooni.
Tõsiseks ehitusprobleemiks kujunes liigvesi. Kuigi geoloogiliste eeluuringutega ilmnes ebasoodsaid ehitustingimusi survelise põhjavee tõttu, oli vangla logistiliselt väga hea asukohaga.
Probleemid tekkisid pärast pinnase all veetõkkena toiminud savikihi eemaldamist. Probleemi kõrvaldamiseks rajati täiendav kuivendussüsteem.
Vangla taristu ja põgenemiskindluse katsetamiseks simuleeriti mäss. Vanglate eriüksuste mehed püüdsid murda kambrite uksi ja lõhkuda vangla piirdeid. Kõik, mis purunes, asendati uuega.
1. aprillil 2008 anti hoonekompleks üle Justiitsministeeriumile ja esimesed vangid võisid sisse kolida. Lõplikuks välmimistähtajaks määrati 30. juuli 2008. Selleks ajaks tuli lõpetada juurdepääsuteede, kuivendussüsteemi ja haljastusega seotud vaegtööd.
Kokku osales vangla ehitamisel üle 2700 inimese. Lepinguid sõlmiti rohkem kui 220 alltöövõtjaga. Ehituse lõpus osales objekti koristamisel 120 inimest.
Hooned ja territoorium
Viru vangla sisevaadeÜhendustunnel
Viru Vangla on ehitanud Riigi Kinnisvara AS. Justiitsministeerium on sõlminud 2007. aastal Riigi Kinnisvara AS-ga üürilepingu vangla kasutamiseks. Rendilepingu kohaselt maksab Justiitsministeerium vangla kasutamise eest Riigi Kinnisvara AS-le 103,5 miljonit krooni aastas kuni aastani 2038.
Riigi Kinnisvara AS on sõlminud rendilepingu Siseministeeriumiga arestimaja rentimiseks tasuga 10 miljonit krooni aastas.
Vangla territooriumil asuvad järgmised hooned:
avavangla hoone – 75 kohta,
tehnohoone ja koerteaedik,
arestimaja hoone,
kinnipeetavate eluhooned (kolm hoonet tähistusega S7, S8 ja S9),
vahistatute ja kinnipeetavate eluhoone (tähistusega E),
kabel ja spordihoone,
peahoone,
administratiivhoone,
tootmishoone.
Kui arestimaja ja avavangla on muust vanglast eraldatud (avavangla asub väljaspool vangla piirdeid), siis eeluurimise osakond ja süüdimõistetute osakond on omavahel ühendatud tunneli abil. Tunnel võimaldab saatjate arvu vähendada ja on ühtlasi mugav võimalus liikuda eri hoonete vahel.
Muust maailmast on vangla eraldatud kahe metallist ja ühe betoonist piirdega, mida täiendavalt turvab elektrooniline valve.
Struktuur ja juhtimine
Vanglal võib eristada järgmisi allüksusi.
Vastuvõtuosakond, kartser, lukustatud kambrid, mis asuvad peahoones esimesel ja teisel korrusel.
Eeluurimise osakond, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kelle kohtumenetlus on veel pooleli. Selleks, et takistada kinnipeetavatel teavet vahetada läbi akende ja jalutuskäigu ajal karjudes, mängib väljas kõva muusika. Kuna autoriõiguse seadus ei luba autoritasu maksmata esitada avalikult nüüdisaegseid teoseid, siis mängitakse Klassikaraadiot, mis esitab autoriõiguse kaitseta teoseid.
täiskasvanud vahistatud (eeluuritavad ja kohtualused) – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones märgistusega "E" teisel ja kolmandal korrusel.
alaealised vahistatud – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E esimesel korrusel 2. sektoris.
Süüdimõistetute osakond. Seal viibivad inimesed, kellele on juba lõplik kohtuotsus välja kuulutatud. Süüdimõistetud paiknevad üksteisest isoleeritud boksides. Ühte boksi mahub 50 vangi. Süüdimõistetute jaoks on kaheinimesekambrid. Kamber on 8 ruutmeetri suurune, lisaks asub iga kambri juures eraldi 1,5-ruutmeetrine WC. Kambritel on eritugevdustega metalluksed. Tuppa mahuvad nari, laud, kaks taburetti, kaks öökappi, riidenagid, laelamp ja kaks teadetetahvlit. Lisaks võib vangil olla direktori loal personaalarvuti (ilma internetita), kaasaskantav raadio, väike teler, video- ja helikassettmagnetofon ning muusikariist. 50 vangi ühine duširuum asub valvuritoa lähedal. Seda esiteks seepärast, et pesevad vangid oleksid kergemini jälgitavad, teiseks kipuvad vangid tihti vett jooksma jätma, kui neil keegi silma peal ei hoia.
täiskasvanud süüdimõistetute osakond – kinnipeetavate eluhoones S8
tugevdatud järelevalvega osakond, mida nii vangla töötajate kui vangide kõnepruugis kutsutakse "Supermaxiks", – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E neljandal korrusel. Supermaxis kannavad karistust need kinnipeetavad, keda peetakse ka vangistatuna ohtlikuks.
arestimaja osakond
avavangla osakond.
Direktorid:
Edvard Remsel (2006–2009)
Priit Post (2009–2010, direktori kohusetäitja, justiitsministeeriumi vanglateenistuses karistuse täideviimise talituse juhataja)
Anu Möldri (2015–2018)
Marek Aas (2018–2023)
Ain Anslan (2023–)
Vangi sotsialiseerimine
Süüdimõistetute kamber
Vangide sotsialiseerumise soodustamiseks on Viru Vanglas mitu võimalust.
Riigikeele kursuse läbinud sooritavad eksami ja edasijõudnud saavad sooritada ka riikliku tasemeeksami.
2010. aastal korraldati süüdimõistetutele B-kategooria autojuhi kursused. Riik toetas seda õpet 100 000 krooniga, mis moodustas 15% kursuse maksumusest. Ülejäänud toetus saadi Eesti vanglasüsteemi tugevdamiseks loodud Norra välisabi fondist, mille eelarve oli 11 miljonit krooni. Kursustel sai osaleda 20 kinnipeetavat, kelle madal riskitase võimaldas neil teha õppesõitu väljaspool vanglat. Turvalisuse huvides on õppesõitu kaasatud siiski ka vanglaametnikud. Õppesõidu instruktori sõnul teeb õpetamise raskeks asjaolu, et aastaid vanglas olnud kinnipeetavad ootavad instruktorilt käske ja kindlaid rusikareegleid ning oma peaga ei mõtle, kuid oma peaga mõtlemine on liikluses väga oluline.
Töötamine
Vangid saavad teha palgalist tööd ASi Eesti Vanglatööstus vahendusel. Viru Vanglas olevas kahes suures töökojas käib mitme ettevõtte tootmine. Üks ettevõtteist, Palu Steel OÜ, võimaldab vangidel valmistada metallkonstruktsioone.
Noored kinnipeetavad
Vanglasse on loodud eriüksus 250 noorele kinnipeetavale vanuses 14–21 aastat. Et noori paremini tavaellu tagasi suunata, kuuluvad osakonna koosseisu just noortele spetsialiseerunud ametnikud: psühholoogid, sotsiaaltöötajad, huvijuht, julgeolekuametnikud ja kaplan. Noorteosakonda, kus töötab 45 ametnikku, juhib vangla asedirektor noorte vangistuse alal.
Vangla igapäevaeluga seotud sündmused
Uks Viru Vanglas
1. juulil 2008 pöördus Viru Vangla kinnipeetav kohtusse, sest juunis 2008 paigutati tema kambrisse 17 päevaks eesti keelt mittevaldav isik. Peale selle ei pääsenud kaebaja enda sõnul psühholoogi vastuvõtule. Kinnipeetav kaebas, et selle kõige tagajärjel on talle tekitatud psüühiline trauma, ja ta nõudis vanglalt kompensatsiooni 2000 eurot.
Augusti lõpus 2008 kaebas Viru Vanglas kinnipeetav vangla kohtusse, et 25. juulil 2008 olevat talle vanglas toiduks pakutud toorest muna. Kaebaja kinnitas, et sellise muna pakkumisega on talle tekitatud 5000 krooni kahju, mida ta oma kaebuses ka vanglalt nõudis. Kui kohus küsis selle kohta Viru Vangla seisukohta, teatas kinnipidamisasutus, et vaidlusalune muna ei olnud toores, vaid pehme.
9. oktoobril 2008 võtsid Viru Vangla kaks alaealist kinnipeetavat õppetöö ajal pantvangi vangla sotsiaalpedagoogi. Pantvangivõtjad helistasid töötaja kabinetist vangla korrapidajale, teatasid ametniku pantvangistamisest ja nõudsid vanglast põgenemiseks autot ja mobiiltelefoni. Avalikkusele sai juhtunu teatavaks telefonikõne kaudu Kanal 2 saate "Reporter" toimetusse Viru Vanglast. Paari tunni jooksul vangla ja politsei lahendasid olukorra edukalt: pantvangil ei olnud vigastusi ja mõlemad pantvangivõtjad saadi kätte elusalt.
Juulis 2009 avasid Viru Vangla kinnipeetavad veebipäeviku. Justiitsministeerium ei pea seda veebipäevikut tõsiseltvõetavaks ega kavatse uurida sealse teabe päritolu. Ministeeriumi sõnutsi ei ole vangidel lubatud internetti kasutada, küll on aga vangidel vaba kirjavahetus välismaailmaga ja seega ei ole vangidel takistusi teabe edastamiseks tuttavatele, kes seda internetti riputada saavad.
2009. aastal esitas kinnipeetav Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Viru Vanglale 100 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude sügelistesse nakatumise eest.
Viru Vangla taristu haldaja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on kaevanud kohtusse mitu kinnipeetavat, et nõuda neilt välja vangla vara lõhkumisega tekitatud kulusid. 2009. aastal tekitati kambriakende lõhkumisega vanglale kahju umbes 250 000 krooni ulatuses. Suvel puhkenud aknapurustamise laine ajal lõhuti ligikaudu 50 akent. Peamised aknapurustajad olid alaealised ja noored kinnipeetavad. 2010. aasta alguseks on kohtuotsuseni jõudnud viis juhtumit ja kahjunõuete suuruseks on 46 600 krooni. Aknapurustamise põhjuseks olevat väidetavalt olnud värske õhu puudus. Kuid Justiitsministeerium on need väited kummutanud, kuna mõõtmised on näidanud ventilatsiooni normaalset töötamist.
