Vladimir Jegorovitš Pertel (Владимир Егорович Пертель, ka Vladimir Georgijevitš, Wladimir või Woldemar Pertel; umbes 1847 – 18. november 1924 Paide) oli Venemaa keisririigi riigiametnik (tõeline riiginõunik, 1904) ja Paide omavalitsustegelane.
Alustas riigiteenistust 7. jaanuaril 1870 ning sai esimese teenistusastme 14. jaanuaril 1874.
Aastatel 1877–1879 teenis ta Venemaa Keisririigi Keiserliku Õukonna ja Udellide Ministeeriumi Udellide Peavalitsuse kontrolli III laua kontrolöri vanemabina, 1879–1883 I laua kontrolöri vanemabina, 1883–1890 taas III laua kontrolöri vanemabina ning 1890–1895 III laua kontrolörina. 1895–1909 teenis ta Venemaa Keiserliku Õukonna ja Udellide Ministeeriumi Udellide Peavalitsuse VIII laua kirjutajana. Läks 1909 erru.
Erupõlve asus ta veetma oma abikaasa kodulinnas Paides, kuhu nad 1909. aastal Pavlovskist elama asusid.
1910. aastal kandideeris ta Eduerakonna nimekirjas Paide linnavolikokku ning osutus 83 poolthäälega valituks. Valimisi kajastanud Päevaleht nimetab oma artiklis Vladimir Pertelit ja tema venda Eduardit rahvuselt eestlasteks. Nii Päevaleht kui ka Tallinna Teataja käsitlesid toonaseid valimisi eestimeelsete jõudude selge kaotusena, kuna valimisedu saatis peamiselt sakslasi ja kadakasakslasi.
1912. aastal kandideeris Vladimir Pertel Eduerakonna kandidaadina IV Riigiduuma liikmeks, kuid kaotas 34 poolt- ja 46 vastuhäälega Oskar Braschele, kes kogus 52 poolt- ja 29 vastuhäält.
1913. aastal Richteri aadressraamatu järgi oli Vladimir Pertel lisaks linnavoliniku ametile veel ka Paide linna tervishoiukomisjoni liige, Vene Pereklubi (Russische Familienklub) juhatuse liige ning Paide 4-klassilise algkooli auinspektor.
Tema vend Eduard Pertel oli Paide haridustegelane ja linnavolinik.
Vladimir Pertel oli abielus Paide pottseppmeistri tütre Johanna Louise Kabermanniga (Joanna Joannovna; 1854 Paide – 1927 Paide). Abielust sündis üks poeg:
Vladimir Pertel elas enne Paidesse kolimist aadressil Soldataskaja 21, Pavlovsk. Paides ostis ta 1909. aastal elumaja aadressil Pikk 12 (tänapäeval Pikk 33), kus elas oma surmani.
Vladimir Pertel kuulus Paide Jumalaema Uinumise kogudusse. Ta suri 18. novembril 1924 ning maeti Reopalu kalmistule.