Vladimir Vedejev (vene k. Владимир Ильич Ведеев; 1914 Rasskazovo, Venemaa – 1966 Moskva) oli NSV Liidu julgeolekutöötaja. 1944–1951 Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari/ministri asetäitja kaadrialal ja kaadriosakonna ülem.
Vladimir Vedejev õppis 1935–1938 Stalini nimelises Raudteetranspordi Instituudis, kuid ei lõpetanud kooli. 1938. aastal sai temast NSV Liidu SARKi Moskva kraidevahelise kooli kursant. 1938–1940 töötas ta SARKi Moskva linna ja oblasti valitsuse vaneminspektori ja vanemoperatiivvolinikuna. VK(b)P liige 1940. 1940–1942 oli NSV Liidu SARKi/RJRK Moskva linna ja oblasti valitsuse jaoskonnaülema asetäitja. 1942–1943 samas jaoskonnaülem, 1943–1944 samas kaadriosakonna ülema asetäitja.
12. oktoobrist 1944 kuni oktoobrini 1951 oli ta Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi/Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi rahvakomissari/ministri asetäitja ja kaadriosakonna ülem. Autasustati 1945. aastal, võitluse eest natsionalistliku vastupanuliikumise vastu Baltimaades, Punatähe ordeniga 1949. aasta Eesti märtsiküüditamise ettevalmistamisel Nõukogude julgeoleku poolt nimetati Vedejev Tallinnas asuva Eesti NSV MGB operatiivstaabi ülemaks. ning autasustati alampolkovnik V. Vedejev sõjalise 2. järgu Isamaasõja ordeniga 1950. aastal lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna.
Aprillis 1951 kutsuti ta Moskvasse NSVL RJM käsutusse. Oktoobrist 1951 töötas NSVL RJM Miilitsa Peavalitsuse Kriminalistika teadusliku uurimise instituudi ülema asetäitjana Moskvas.