Voldemar Tippel (2. oktoober 1907 – 3. september 1995) oli eesti arhitekt, Tartu linnaarhitekt 1935–1940 ja Tallinna peaarhitekt 1.oktoober 1944–1952.
Voldemar Tippel lõpetas 1927. aastal Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumi ja 1934. aastal Tallinna Tehnikumi arhitektikutsega. Voldemar Tippel oli üliõpilasseltsi Raimla vilistlane (alates 1935, Üliõpilaste Ühingus Valgma alates 1928 II).
Arhitektikarjääri alustas ta Tallinnas elumajade ja mujal riigimõisate ehitamisega, samuti töötas Pärnu maavalitsuses. 1935. aastal sai Tippel Tartu linnaarhitektiks, tema eelkäijaks selles ametis oli Arnold Matteust. Tippel projekteeris ta mitu linna esindushoonet, näiteks uusklassitsistliku Tartu turuhoone (1937), Tartu spordihoone ja veetornelamu Õpetaja tänaval (1940). 1940. aasta oktoobris siirdus Tippel Tartust Tallinna, asudes tööle Kohaliku tööstuse rahvakomissariaadis.
Tallinna peaarhitektina planeeris ta koostöös arhitekt Toivo Kallase ja aiandusarhitekt Lidia Pettaiga Mustamäe elamurajooni (1959). Leonhard Lapin on nimetanud Tippeli loomingut uusklassitsismiks, Mart Kalm esindustraditsionalismiks.
Voldemar Tippel oli alates 1930. aastaist ka filmiamatöör.Aastast 1962 Eesti NSV teeneline kunstitegelane.
1938. aastal iseloomustas toona Supilinnas Tähtvere tänaval elanud Tippel Tartu aguleid nõnda:
"Läinud sajandi teisel poolel, kui algas suur rahva valgumine maalt linnadesse, algas väheste kapitalidega isikute poolt agulimajade ehitamine, mis ehituskunstile midagi juurde ei andnud ja korterioludes vajalisi paremusi ei toonud. Tolleaegne intensiivne, kuid sealjuures ebaratsionaalne ehitustegevus oli ülemaailmne, mis kandus meile vene kaudu ning kajastub teravalt kõigis meie linnades puuehituse alal. Nii on ka Tartu maa-ala ehistatud suuremalt osalt väheste kapitalidega inimeste poolt, kelle elamiskultuuriline tase polnud arenenud ning kelle nõuded korterite tervishoiu ja mugavuse nõuete suhtes olid väikesed. Kui lisada juurde sellele väärmõisted vabadusest möödunud sajandi individualistliku ühiskondlik-poliitilise maailmavaate pärandusena, siis on arusaadav kuidas võisid tekkida need troostitud agulid, mis meie riikliku iseseisvuse algaastail moodustasid tähtsa osa meie linnade üldpildis."
2007. aastal toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Voldemar Tippeli loomingu näitus.