William P. Rogers

[[Pilt:|pisi|]]

William P. Rogers
William P. Rogers
William P. Rogers (1969)
55. Ameerika Ühendriikide välisminister
Ametiaeg
22. jaanuar 1969 – 3. september 1973
Eelnev Dean Rusk
Järgnev Henry Kissinger
63. Ameerika Ühendriikide justiitsminister
Ametiaeg
23. oktoober 1957 – 20. jaanuar 1961
Eelnev Herbert Brownell
Järgnev Robert F. Kennedy
4. Ameerika Ühendriikide asejustiitsminister
Ametiaeg
20. jaanuar 1953 – 23. oktoober 1957
Eelnev Ross L. Malone
Järgnev Lawrence Walsh
Isikuandmed
Sünninimi William Pierce Rogers
Sünnikoht 23. juuni 1913 Muuda Vikiandmetes
Norfolk, New Yorgi osariik, Ameerika Ühendriigid
Surmakoht 2. jaanuar 2001 (87-aastaselt) Muuda Vikiandmetes
Bethesda, Maryland, Ameerika Ühendriigid
Alma mater Colgate'i ülikool
Cornelli Ülikool
Autogramm
Sõjaväeline karjäär
Truudusvanne  Ameerika Ühendriigid
Teenistus Ameerika Ühendriikide merevägi
Teenistusaeg 1942-1945
Auaste komandörleitnant
Sõjad/lahingud Teine maailmasõda
Rogers

William Pierce Rogers (23. juuni 1913 Norfolk – 2. jaanuar 2001 Bethesda) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist, Vabariikliku Partei liige.

Rogers õppis Colgate'i ülikoolis ja lõpetas 1937. aastal Cornelli Ülikooli õigusteaduskonna. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes lennukikandjal USS Intrepid.

Pärast sõjaväeteenistust töötas ta New Yorgis advokaadina. 1953–1957 oli ta asejustiitsminister ja 1957–1961 justiitsminister Dwight D. Eisenhoweri valitsuses. Seejärel jätkas tööd advokaadina.

Rogers oli Ameerika Ühendriikide riigisekretär Richard Nixoni valitsuses 1969–1973. Nixon soovis välispoliitikat ajada Riikliku Julgeolekunõukogu kaudu ning valis oma julgeolekunõunikuks Henry Kissingeri, kellest sai tema peamine nõuandja välispoliitika küsimustes ning riigisekretäriks Rogersi, kellel puudus välispoliitika-alane kompetents.

1986. aastal juhtis ta Challengeri katastroofi uurimiskomisjoni.

Viited

  1. ↑ Karnow, Stanley "Vietnam. A History", New York: Viking Books, 1983. lk 587