Yakub

Yakub (ka Yacub või Yaqub) on tegelane Nation of Islam (NOI) ja selle harude mütoloogias. NOI doktriini kohaselt oli Yakub mustanahaline Meka teadlane, kes elas 6600 aastat tagasi ja lõi valge rassi.

Legendi kohaselt kogus ta pärast külgetõmbe- ja tõukejõu seaduse avastamist järgijaid ja alustas valge rassi loomist Patmose saarel selektiivse aretuse abil. Yakub suri 150-aastaselt, kuid tema järgijad jätkasid aretust pärast tema surma. NOI kohaselt oli loodud valge rass kurja loomusega ja määratud valitsema mustanahaliste üle 6000 aastat, 1914. aastani.

Yakubit seostatakse kahe piiblitegelasega: patriarh Jaakobi ja Patmose Johannesega Ilmutuse raamatust. Yakubi lugu ja idee pärinevad NOI asutaja Wallace Fard Muhammadi kirjutistest. Teadlased on selle seostanud mauride teadustempli pakutud jakubiitide idee või ajaloolise Alarcose lahinguga või ka väitnud, et see võidi luua ilma mingile traditsioonile tuginemata. Teadlased on väitnud, et lugu on näide mustanahaliste teodiikest, millel on sarnasusi gnostitsismiga, kus Yakub on demiurg. Seda on tõlgendatud ka kui tolleaegsete rassistlike ideede ümberpööramist, mis väitsid mustanahaliste alaväärsust.

NOI tõlgendust Piibli Jaakobist on kritiseeritud antisemiitlikkuse pärast. Praeguse juhi Louis Farrakhani juhtimisel väidab NOI jätkuvalt, et Yakubi lugu on tõsi, mitte metafoor. Yakubi tegelaskuju ei ole osa peavoolu islamist ja seda on korduvalt naeruvääristatud. Lugu on mõjutanud popkultuuri alates 1960. aastatest, eriti hip-hopi. Alates 2010. aastate keskpaigast sai Yakubist parempoolsete irooniliste internetimeemide osa.

Algne versioon

Yakubi loo kohaselt asustasid inimajaloo alguses Kuud erinevad mustanahalised inimesed; kui mustanahaline "jumalteadlane" pettus, et kõik Kuul elavad inimesed ei räägi ühte keelt, lasi ta Kuu õhku. Hävinud Kuu tükist kujunes Maa, mille asustasid ellujäänud mustanahaliste kogukond, kellest mõned asusid elama Mekasse. Yakub sündis linna lähistel ühena algsetest mustanahalistest, kes olid selle ühiskonna eluga rahulolematud. Shabazzi hõimu Meka haru liikmena sai Yakub hüüdnime "suur pea" oma ebatavaliselt suure pea ja ülbuse tõttu.

Kuueaastaselt avastas ta metallitükkidega mängides külgetõmbe- ja tõukeseaduse. Ta seostas seda inimliku külgetõmbe reeglitega: "erinevad" inimesed tõmbasid ligi ja manipuleerisid algsete "sarnaste" inimestega. 18-aastaselt oli ta omandanud hariduse ja õppinud kõike, mida Meka ülikoolid talle õpetada suutsid ning kujunenud tunnustatud teadlaseks. Seejärel avastas ta, et algupärasel mustal mehel on nii "must idu" kui ka "pruun idu", kusjuures pruun oli retsessiivne – Yakub uskus, et kui ta suudaks need "pookimise" abil eraldada, saaks ta pruuni idu valgeks iduks aretada. Ta otsustas uue rahva, kes pettuse ja valede abil valitseks mustanahaliste üle ja need hävitaks.

Patmos 2023. aastal

Talle tekkisid jüngrid, kuid tema tegevus tekitas probleeme Meka võimudega, nii et ta koos 59 999 järgijaga pagendusse saadeti. Seejärel läksid nad Egeuse mere saarele nimega Pelan, mille Elijah Muhammad identifitseeris tänapäeva Patmosena. Yakub lõi kristluse, et petta mustanahalisi inimesi teda toetama ja panna neid oma tegelikku ajalugu mitte tundma. Saarele jõudes kehtestas ta despootliku režiimi ja hakkas valgenahalist rassi aretama, kusjuures need, kes olid liiga tumedad, tapeti sündides ja nende kehad söödeti metsloomadele või põletati. Yakub suri 150-aastaselt, kuid tema järgijad jätkasid tema tööd. 600 aastat hiljem oli valge rass loodud. Kõik rassid peale musta rassi olid Yakubi töö kõrvalsaadused, kuna "punane, kollane ja pruun" rass loodi "pleegitamisprotsessi" käigus, kus punane idu tekkis pruunist, kollane punasest ja valge kollasest.

Nende loomise julmad tingimused määrasid uue rassi kurja olemuse: "valetades lapse mustale emale, sündis see vale valge lapse loomuses; ja mustanahaliste inimeste mõrv sündis samuti neis – või tegi loomu poolest valetajaks ja mõrvariks". Algsest Aasia rassist erineva inimrühmana on valge rass ilma jumalikkuseta, olles loomupäraselt altid valetama, vägivallatsema ja jõhkrutsema. NOI õpetuste kohaselt külvas Yakubi loodud valge rass musta rassi sekka ebakõla ja seetõttu pagendati nad Euroopa koobastesse ("Lääne-Aasiasse"). Selle loo kohaselt tegeles valge rass Euroopas zoofiiliaga ja taandarenes, kaotades kõik peale oma keele. Neid hoidsid Euroopas valvurid. Elijah Muhammad väitis ka, et mõned valge rassi liikmed üritasid ebaõnnestunult mustaks saada. Selle tulemusena said neist gorillad ja ahvid.

Valgenahaliste arengu toetamiseks saatis Allah neile prohvetid, kellest esimene oli Musa (Mooses), kes õpetas valgeid süüa tegema ja riideid kandma. Mooses püüdis neid tsiviliseerida, kuid viimaks loobus ja lasi dünamiidiga õhku 300 kõige probleemsemat valgenahalist. NOI kohaselt oli ka Jeesus prohvet, kes saadeti valget rassi tsiviliseerima. Valged olid aga õppinud kasutama "petuloogiat" – lõid plaani, kuidas pettust, oma rassile omast empaatia puudumist ning emotsioonitust kasutada võimu haaramiseks ja mustanahaliste orjastamiseks, tuues esimesed orjad Ameerikasse. NOI doktriini kohaselt pidid Yakubi järglased valitsema 6000 aastat, kuni mustanahalised rahvad taastavad oma ülemvõimu 1914. aastal.

Loo juured

Black and white photo of Fard reading a book.
Wallace Fard Muhammad, NOI looja 1934. aastal

Yakubi lugu pärineb iNOI asutaja Wallace Fard Muhammadi kirjutistest tema 1930. aastate alguse doktriinilises brošüüris „Kadunud ja leitud moslemi õppetund nr. 2”. Seda arendas edasi tema järeltulija Elijah Muhammad mitmes kirjutises, kõige põhjalikumalt peatükis pealkirjaga „Kuradi loomine” oma raamatus „Sõnum mustanahalisele Ameerikas”. Yakubi loos on juudid osa laiemast kunstlikult loodud „valgest” rassist.

Moosese 1. raamatus lepib patriarh Jaakob oma onu Laabaniga kokku, et jagab kariloomad omavahel ära. Mustad kitsed ja lambad kuuluvad Laabanile, täpilised, kirjud või pruunid kitsed aga Jaakobile. Pärast Laabani nõusolekut asetab Jaakob aretuse ajal tugevaimate loomade ette "valgete triipudega" puitu, et saada täpilisi järglasi. Lisaks kasutab ta selektiivset aretust, et tagada, et "nõrgemad saaksid Laabanile ja tugevamad Jaakobile". 20. sajandi alguse eugeenikaliikumise juhid, nagu James Barr, tsiteerisid Jaakobi lugu oma kirjanduses, sageli antisemiitlikust vaatenurgast.

Oma kõnedes seostas Malcolm X Yakubit Moosese 1. raamatu Jaakobiga. Malcolm X väidab aga ka, et Patmose Johannes oli samuti Jaakob ja et Ilmutuste raamat viitab tema tegudele.

Jacob Wrestling with the Angel (1659) by Rembrandt

Ernest Allen väidab, et "müüdi võis olla puhtalt prohvet Fardi loodud". Alleni sõnul võis Yakubi lugu olla mõjutatud päriselu ajaloolisest sündmusest moslemite ja kristlaste vahelise võitlusest Hispaania pärast. Moslemite juht Abu Yusuf Yaqub al-Mansur alistas frangid Alarcose lahingus (1195). Pärast lahingut viidi 40 000 Euroopa sõjavangi Marokosse Yaqubi ehitustele. Seejärel nad vabastati ja "lubati rajada orgu asula, mis asus kuskil Fezi ja Marrakechi vahel. Oma surmavoodil kahetses Ya'qub oma otsust lubada neil šibanidel (nagu neid kutsuma hakati) moodustada Maroko pinnal enklaav, mis kujutas endast võimalikku ohtu mauride impeeriumi stabiilsusele".

Yusuf Nuruddini sõnul on otsesem allikas Timothy Drew Mauride Teaduste Templi poolt pakutud "jakobiitide" või "jakubiitide" doktriin, kuhu Fard võis kuuluda enne NOI asutamist. Drew' sõnul rajas varased Kolumbuse-eelsed tsivilisatsioonid Lääne-Aafrika maur, "nimega Yakub, kes maandus Yucatáni poolsaarel", kelle rahvas arenes "suurte peadega teadusgeeniuste rassiks". Drew' järgijad ütlesid, et seda väidet toetab olmeekide kolossaalsed pead, mis nende väitel sarnanesid aafriklastele. Nuruddini hinnangul viitab see sellele, et jakubiitide müüti mõjutas Mauride Teaduste Templi teoloogia.

Knight kommenteerib loo osalist tegevuspaika Vana-Kreekas. Ta märgib, et „tolleaegsed teadusajakirjad kiitsid süstemaatilist imikute tapmist Vana-Kreekas kui riigi ülesehitamise ja tsivilisatsiooni edendamise seisukohalt üliolulist vahendit. Fard võttis oma aja teaduse ja pööras selle ümber, et inspireerida rõhutuid, mitte õigustada rõhujaid. Fardi teaduses lõi eugeenika Vana-Kreekas ainult kuradi, kes vägistas maad, kuni tema aeg otsa sai.“"

Legendi roll NOI-s

1997 photo of Farrakhan, the leader of the NOI. He is staring to the right, away from the camera, and wearing a suit.
Louis Farrakhan 1997. aastal

Yakubi lugu püüab põhjendada "mustade kannatusi" islami teoloogia vaatenurgast, andes sellele religioosse tähenduse ja arusaama. Isegi neile liikmetele, kes keeldusid lugu sõna-sõnalt võtmast, pakkus see kasulikku metafoori rassiliste suhete ja rõhumise kohta. Elijah Muhammad nimetas valgeid korduvalt "kuradiks".

See doktriin ei ole peavooluislamis esindatud ega sisustatud. Seetõttu on see tekitanud vastuolusid. Oma autobiograafias märgib Malcolm X, et tema Lähis-Ida reisidel reageerisid paljud moslemid Yakubi tegelaskujust kuuldes jahmatusega. Kui Malcolm asutas oma usuorganisatsiooni Muslim Mosque, Inc., ei kandnud ta Jakubi kontseptsiooni sellesse edasi.

Louis Farrakhan taastas algse Nation of Islami ja on taaskinnitanud oma usku Yakubi loo sõnasõnalisse tõesse. 1996. aasta intervjuus küsis Harvardi ülikooli afroameerika uuringute osakonna juht Henry Louis Gates temalt, kas lugu on metafoor või päris. Farrakhan väitis, et loo aspekte on tänapäevane geneetika tõestanud ja rõhutas: "Isiklikult usun, et Yakub ei ole müütiline tegelane – ta on väga reaalne teadlane. Mitte mingi suurepäine ja tobe tegelane, nagu teised tahaksid öelda". Farrakhani väljaanded avaldavad jätkuvalt artikleid, mis kinnitavad loo tõesust, väites, et tänapäevane teadus toetab Elijah Muhammadi Yakubi loo paikapidavust.

Vaata ka

Viited

  1. 1 2 "Nation of Islam". CDAMM (inglise). Vaadatud 10. oktoobril 2025.
  2. 1 2 "The Nation of Islam (Black Muslims)". Socialist Alternative (Ameerika inglise). Vaadatud 10. oktoobril 2025.
  3. ↑ "Yakub's Civilization Began by Playing with Two Pieces of Steel". www.finalcall.com. Vaadatud 10. oktoobril 2025.
  4. 1 2 3 4 5 6 Berg, Herbert. "Nation of Islam".
  5. 1 2 3 4 5 6 Finley 2017, lk 163.
  6. 1 2 3 GhaneaBassiri 1997, lk 146.
  7. 1 2 Deutsch 2000, lk 106.
  8. ↑ Rowlett, Cameron (1. detsember 2019). "In God's Own Image : Race, Politics and Millennialism in the Nation of Islam and Christian Identity Movement". Arc: The Journal of the School of Religious Studies (inglise). 47: 58–96. DOI:10.26443/arc.v47i.319. ISSN 2817-1799.
  9. ↑ Finley 2017, lk 164.
  10. ↑ Gardell 1996, lk 152.
  11. ↑ Deutsch 2000, lk 104–108
  12. ↑ Muhammad 1973, lk 120
  13. ↑ Berg 2009, lk 89
  14. 1 2 3 Allen 2000, lk 192, 213
  15. ↑ Curtis IV 2016, lk 14.
  16. ↑ Kidd 2006, lk 268
  17. ↑ Knight, Michael Muhammad (19. september 2019). ""I am Sorry, Mr. White Man, These are Secrets that You are Not Permitted to Learn": The Supreme Wisdom Lessons and Problem Book". Correspondences (inglise). 7 (1). ISSN 2053-7158.
  18. ↑ Barr, Sir James (1911). "The Aim and Scope of Eugenics".
  19. ↑ X ja Karim 1989, lk 53–54
  20. ↑ Nuruddin 2000, lk 192
  21. 1 2 Finley 2022, lk 16.
  22. ↑ Robinson 2001, lk 39.
  23. ↑ Curtis IV 2016, lk 16.
  24. ↑ Robinson 2001, lk 122
  25. ↑ Gates 1996, lk 163
  26. ↑ Ostow 1998, lk 86
  27. ↑ "Myth or high science? Is there evidence of Mr. Yakub?". The Final Call (Ameerika inglise). 24. oktoober 2010.
  28. ↑ "National Geographic Proves Teaching on Mr. Yakub". The Final Call (Ameerika inglise). 23. mai 2013. Vaadatud 19. septembril 2019.
  1. ↑ "Then Jacob took fresh sticks of poplar and almond and plane [or chestnut or sycamore] trees, and peeled white streaks in them, exposing the white of the sticks. He set the sticks that he had peeled in front of the flocks in the troughs, that is, the watering places, where the flocks came to drink. And since they bred when they came to drink, the flocks bred in front of the sticks and so the flocks brought forth striped, speckled, and spotted. And Jacob separated the lambs and set the faces of the flocks toward the striped and all the black in the flock of Laban. He put his own droves apart and did not put them with Laban’s flock. Whenever the stronger of the flock were breeding, Jacob would lay the sticks in the troughs before the eyes of the flock, that they might breed among the sticks, but for the feebler of the flock he would not lay them there. So the feebler would be Laban’s, and the stronger Jacob’s. Thus the man increased greatly and had large flocks, female servants and male servants, and camels and donkeys."
  2. ↑ "Jacob of old rather forestalled Mendel. He was a wily old Hebrew... Witness how he selected the dominant colours for himself, and all he had got to do was to put a few dominant striped bulls among the herd, and then there would be at most 25 per cent for Laban.... We know that black is dominant to white, so poor Laban... had not the ghost of a chance with his wily son-in-law. In fact, as he confesses, Laban only got the weaklings. It would seem that the great financial ability of the Jews is inherited from this wily and unscrupulous Hebrew. No theory except that of Mendel would explain the origin of two such opposite characters as Esau and Jacob from the same parents, and they afford an excellent example of the difficulty which we have in arriving at the survival value of different characteristics. I imagine that most people would prefer the manly, independent, fearless, sportsmanlike character of Esau, but it would seem that the low, base, cunning, deceitful and cowardly character of Jacob had the best survival value."