Yakub (ka Yacub või Yaqub) on tegelane Nation of Islam (NOI) ja selle harude mütoloogias. NOI doktriini kohaselt oli Yakub mustanahaline Meka teadlane, kes elas 6600 aastat tagasi ja lõi valge rassi.
Legendi kohaselt kogus ta pärast külgetõmbe- ja tõukejõu seaduse avastamist järgijaid ja alustas valge rassi loomist Patmose saarel selektiivse aretuse abil. Yakub suri 150-aastaselt, kuid tema järgijad jätkasid aretust pärast tema surma. NOI kohaselt oli loodud valge rass kurja loomusega ja määratud valitsema mustanahaliste üle 6000 aastat, 1914. aastani.
Yakubit seostatakse kahe piiblitegelasega: patriarh Jaakobi ja Patmose Johannesega Ilmutuse raamatust. Yakubi lugu ja idee pärinevad NOI asutaja Wallace Fard Muhammadi kirjutistest. Teadlased on selle seostanud mauride teadustempli pakutud jakubiitide idee või ajaloolise Alarcose lahinguga või ka väitnud, et see võidi luua ilma mingile traditsioonile tuginemata. Teadlased on väitnud, et lugu on näide mustanahaliste teodiikest, millel on sarnasusi gnostitsismiga, kus Yakub on demiurg. Seda on tõlgendatud ka kui tolleaegsete rassistlike ideede ümberpööramist, mis väitsid mustanahaliste alaväärsust.
NOI tõlgendust Piibli Jaakobist on kritiseeritud antisemiitlikkuse pärast. Praeguse juhi Louis Farrakhani juhtimisel väidab NOI jätkuvalt, et Yakubi lugu on tõsi, mitte metafoor. Yakubi tegelaskuju ei ole osa peavoolu islamist ja seda on korduvalt naeruvääristatud. Lugu on mõjutanud popkultuuri alates 1960. aastatest, eriti hip-hopi. Alates 2010. aastate keskpaigast sai Yakubist parempoolsete irooniliste internetimeemide osa.
Yakubi loo kohaselt asustasid inimajaloo alguses Kuud erinevad mustanahalised inimesed; kui mustanahaline "jumalteadlane" pettus, et kõik Kuul elavad inimesed ei räägi ühte keelt, lasi ta Kuu õhku. Hävinud Kuu tükist kujunes Maa, mille asustasid ellujäänud mustanahaliste kogukond, kellest mõned asusid elama Mekasse. Yakub sündis linna lähistel ühena algsetest mustanahalistest, kes olid selle ühiskonna eluga rahulolematud. Shabazzi hõimu Meka haru liikmena sai Yakub hüüdnime "suur pea" oma ebatavaliselt suure pea ja ülbuse tõttu.
Kuueaastaselt avastas ta metallitükkidega mängides külgetõmbe- ja tõukeseaduse. Ta seostas seda inimliku külgetõmbe reeglitega: "erinevad" inimesed tõmbasid ligi ja manipuleerisid algsete "sarnaste" inimestega. 18-aastaselt oli ta omandanud hariduse ja õppinud kõike, mida Meka ülikoolid talle õpetada suutsid ning kujunenud tunnustatud teadlaseks. Seejärel avastas ta, et algupärasel mustal mehel on nii "must idu" kui ka "pruun idu", kusjuures pruun oli retsessiivne – Yakub uskus, et kui ta suudaks need "pookimise" abil eraldada, saaks ta pruuni idu valgeks iduks aretada. Ta otsustas uue rahva, kes pettuse ja valede abil valitseks mustanahaliste üle ja need hävitaks.

Talle tekkisid jüngrid, kuid tema tegevus tekitas probleeme Meka võimudega, nii et ta koos 59 999 järgijaga pagendusse saadeti. Seejärel läksid nad Egeuse mere saarele nimega Pelan, mille Elijah Muhammad identifitseeris tänapäeva Patmosena. Yakub lõi kristluse, et petta mustanahalisi inimesi teda toetama ja panna neid oma tegelikku ajalugu mitte tundma. Saarele jõudes kehtestas ta despootliku režiimi ja hakkas valgenahalist rassi aretama, kusjuures need, kes olid liiga tumedad, tapeti sündides ja nende kehad söödeti metsloomadele või põletati. Yakub suri 150-aastaselt, kuid tema järgijad jätkasid tema tööd. 600 aastat hiljem oli valge rass loodud. Kõik rassid peale musta rassi olid Yakubi töö kõrvalsaadused, kuna "punane, kollane ja pruun" rass loodi "pleegitamisprotsessi" käigus, kus punane idu tekkis pruunist, kollane punasest ja valge kollasest.
Nende loomise julmad tingimused määrasid uue rassi kurja olemuse: "valetades lapse mustale emale, sündis see vale valge lapse loomuses; ja mustanahaliste inimeste mõrv sündis samuti neis – või tegi loomu poolest valetajaks ja mõrvariks". Algsest Aasia rassist erineva inimrühmana on valge rass ilma jumalikkuseta, olles loomupäraselt altid valetama, vägivallatsema ja jõhkrutsema. NOI õpetuste kohaselt külvas Yakubi loodud valge rass musta rassi sekka ebakõla ja seetõttu pagendati nad Euroopa koobastesse ("Lääne-Aasiasse"). Selle loo kohaselt tegeles valge rass Euroopas zoofiiliaga ja taandarenes, kaotades kõik peale oma keele. Neid hoidsid Euroopas valvurid. Elijah Muhammad väitis ka, et mõned valge rassi liikmed üritasid ebaõnnestunult mustaks saada. Selle tulemusena said neist gorillad ja ahvid.
Valgenahaliste arengu toetamiseks saatis Allah neile prohvetid, kellest esimene oli Musa (Mooses), kes õpetas valgeid süüa tegema ja riideid kandma. Mooses püüdis neid tsiviliseerida, kuid viimaks loobus ja lasi dünamiidiga õhku 300 kõige probleemsemat valgenahalist. NOI kohaselt oli ka Jeesus prohvet, kes saadeti valget rassi tsiviliseerima. Valged olid aga õppinud kasutama "petuloogiat" – lõid plaani, kuidas pettust, oma rassile omast empaatia puudumist ning emotsioonitust kasutada võimu haaramiseks ja mustanahaliste orjastamiseks, tuues esimesed orjad Ameerikasse. NOI doktriini kohaselt pidid Yakubi järglased valitsema 6000 aastat, kuni mustanahalised rahvad taastavad oma ülemvõimu 1914. aastal.

Yakubi lugu pärineb iNOI asutaja Wallace Fard Muhammadi kirjutistest tema 1930. aastate alguse doktriinilises brošüüris „Kadunud ja leitud moslemi õppetund nr. 2”. Seda arendas edasi tema järeltulija Elijah Muhammad mitmes kirjutises, kõige põhjalikumalt peatükis pealkirjaga „Kuradi loomine” oma raamatus „Sõnum mustanahalisele Ameerikas”. Yakubi loos on juudid osa laiemast kunstlikult loodud „valgest” rassist.
Moosese 1. raamatus lepib patriarh Jaakob oma onu Laabaniga kokku, et jagab kariloomad omavahel ära. Mustad kitsed ja lambad kuuluvad Laabanile, täpilised, kirjud või pruunid kitsed aga Jaakobile. Pärast Laabani nõusolekut asetab Jaakob aretuse ajal tugevaimate loomade ette "valgete triipudega" puitu, et saada täpilisi järglasi. Lisaks kasutab ta selektiivset aretust, et tagada, et "nõrgemad saaksid Laabanile ja tugevamad Jaakobile". 20. sajandi alguse eugeenikaliikumise juhid, nagu James Barr, tsiteerisid Jaakobi lugu oma kirjanduses, sageli antisemiitlikust vaatenurgast.
Oma kõnedes seostas Malcolm X Yakubit Moosese 1. raamatu Jaakobiga. Malcolm X väidab aga ka, et Patmose Johannes oli samuti Jaakob ja et Ilmutuste raamat viitab tema tegudele.

Ernest Allen väidab, et "müüdi võis olla puhtalt prohvet Fardi loodud". Alleni sõnul võis Yakubi lugu olla mõjutatud päriselu ajaloolisest sündmusest moslemite ja kristlaste vahelise võitlusest Hispaania pärast. Moslemite juht Abu Yusuf Yaqub al-Mansur alistas frangid Alarcose lahingus (1195). Pärast lahingut viidi 40 000 Euroopa sõjavangi Marokosse Yaqubi ehitustele. Seejärel nad vabastati ja "lubati rajada orgu asula, mis asus kuskil Fezi ja Marrakechi vahel. Oma surmavoodil kahetses Ya'qub oma otsust lubada neil šibanidel (nagu neid kutsuma hakati) moodustada Maroko pinnal enklaav, mis kujutas endast võimalikku ohtu mauride impeeriumi stabiilsusele".
Yusuf Nuruddini sõnul on otsesem allikas Timothy Drew Mauride Teaduste Templi poolt pakutud "jakobiitide" või "jakubiitide" doktriin, kuhu Fard võis kuuluda enne NOI asutamist. Drew' sõnul rajas varased Kolumbuse-eelsed tsivilisatsioonid Lääne-Aafrika maur, "nimega Yakub, kes maandus Yucatáni poolsaarel", kelle rahvas arenes "suurte peadega teadusgeeniuste rassiks". Drew' järgijad ütlesid, et seda väidet toetab olmeekide kolossaalsed pead, mis nende väitel sarnanesid aafriklastele. Nuruddini hinnangul viitab see sellele, et jakubiitide müüti mõjutas Mauride Teaduste Templi teoloogia.
Knight kommenteerib loo osalist tegevuspaika Vana-Kreekas. Ta märgib, et „tolleaegsed teadusajakirjad kiitsid süstemaatilist imikute tapmist Vana-Kreekas kui riigi ülesehitamise ja tsivilisatsiooni edendamise seisukohalt üliolulist vahendit. Fard võttis oma aja teaduse ja pööras selle ümber, et inspireerida rõhutuid, mitte õigustada rõhujaid. Fardi teaduses lõi eugeenika Vana-Kreekas ainult kuradi, kes vägistas maad, kuni tema aeg otsa sai.“"

Yakubi lugu püüab põhjendada "mustade kannatusi" islami teoloogia vaatenurgast, andes sellele religioosse tähenduse ja arusaama. Isegi neile liikmetele, kes keeldusid lugu sõna-sõnalt võtmast, pakkus see kasulikku metafoori rassiliste suhete ja rõhumise kohta. Elijah Muhammad nimetas valgeid korduvalt "kuradiks".
See doktriin ei ole peavooluislamis esindatud ega sisustatud. Seetõttu on see tekitanud vastuolusid. Oma autobiograafias märgib Malcolm X, et tema Lähis-Ida reisidel reageerisid paljud moslemid Yakubi tegelaskujust kuuldes jahmatusega. Kui Malcolm asutas oma usuorganisatsiooni Muslim Mosque, Inc., ei kandnud ta Jakubi kontseptsiooni sellesse edasi.
Louis Farrakhan taastas algse Nation of Islami ja on taaskinnitanud oma usku Yakubi loo sõnasõnalisse tõesse. 1996. aasta intervjuus küsis Harvardi ülikooli afroameerika uuringute osakonna juht Henry Louis Gates temalt, kas lugu on metafoor või päris. Farrakhan väitis, et loo aspekte on tänapäevane geneetika tõestanud ja rõhutas: "Isiklikult usun, et Yakub ei ole müütiline tegelane – ta on väga reaalne teadlane. Mitte mingi suurepäine ja tobe tegelane, nagu teised tahaksid öelda". Farrakhani väljaanded avaldavad jätkuvalt artikleid, mis kinnitavad loo tõesust, väites, et tänapäevane teadus toetab Elijah Muhammadi Yakubi loo paikapidavust.