Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel
Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru , mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme. Geneetika peamiseks uurimisobjektideks on geenid , nende ülesehitus, funktsioon ja mõju rakkudele , elusolenditele , perekondadele ja populatsioonidele .
Geneetika kui teadusharu alguseks peetakse 19. sajandi teist poolt, kui Gregor Mendel uuris hernetaimede pärilikkuse mustreid. Tema uurimistööde tulemused sõnastati hiljem kui Mendeli pärilikkuse seadused , mis panid aluse klassikalisele geneetikale.
Kaasaegne geneetika jaguneb mitmeks distsipliiniks: molekulaargeneetika , populatsioonigeneetika , genoomika , meditsiinigeneetika.
Nimetus
Sõna "geneetika" on ingliskeelse sõna genetics eestikeelne vaste. Ingliskeelse sõna võttis tarvitusele 1872 . aastal inglise bioloog William Bateson 'päritolu seaduste' tähenduses. Ta tuletas selle sõnast genetic ('päritoluga seotu') järelliitega -ics . Pärilikkust uuriva teadusharu tähenduses võeti see sõna kasutusele 1891 .
Ajalugu
Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900 . Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide avastaja Gregor Mendeli järgi mendelismiks , 1906 . aastal loodi termin "geneetika".
Kronoloogia
1859 – Charles Darwin avaldas raamatu "The Origin of Species " ("Liikide tekkimine").
1865 – Gregor Mendeli uurimus "Taimede hübridisatsiooni katsed".
1903 – avastati, et kromosoomid on pärilikkusüksused.
1905 – Briti bioloog William Bateson mainis esimesena terminit "geneetika" kirjas Adam Sedgewickile .
1910 – Thomas Hunt Morgan näitas, et geenid asuvad kromosoomides.
1913 – Alfred Sturtevant tegi esimese geneetilise pildi kromosoomist.
1918 – Ronald Fischer avaldas teose "Vastastikused seosed, eeldades Mendeli pärandumisseadusi ", alguse saab uusdarvinism .
1923 – geenipildid näitasid, et kromosoomid sisaldavad lineaarselt paigutunud geene.
1927 – füüsikalisi muutusi geenides hakati kutsuma mutatsioonideks .
1928 – Frederick Griffith avastas ühe pärilikkusmolekuli , mida on võimalik bakterite vahel edasi kanda.
1931 – avastati, et krossingover on rekombinatsiooni põhjuseks.
1941 – Edward Lawrie Tatum ja George Wells Beadle näitasid, et geenid kodeerivad valke .
1944 – Oswald Theodore Avery , Colin McLeod ja Maclyn McCarty eraldasid DNA kui geneetilise materjali.
1950 – Erwin Chargaff näitas, et neli nukleotiidi ei ole esitatud nukleiinhapetes kindlates proportsioonides. Barbara McClintock avastas maisi transposoonid .
1952 – Hershey-Chase'i katsed tõestasid, et faagide (nagu ka teiste organismide ) geneetilist informatsiooni kannab DNA.
1953 – James D. Watson ja Francis Crick tegid kindlaks DNA struktuuri olemuse, leides, et see on kaksikheeliks .
1956 – Jo Hin Tjio ja Albert Levan tegid kindlaks, et inimesel on 46 kromosoomi.
1961 – geneetiline kood jaotati kolmikutesse.
1964 – Howard Temin näitas RNA viirustega manipuleerides, et Watsoni-keskne dogma ei kehti alati.
1970 – bakterite uuringutel avastati restriktsiooniensüümid , mis võimaldas teadlastel "lõigata" ja "kleepida" DNA-d.
1977 – esimestena maailmas järjestasid DNA Fred Sanger , Walter Gilbert ja Allan Maxam , kes kõik töötasid üksteisest sõltumatult. Sangeri laboratoorium lõpetas kogu genoomijärjestuse bakteril Φ-X174 .
1983 – Kary Banks Mullis avastas polümeraasi ahelreaktsiooni , mis võimaldab lihtsat DNA amplifikatsiooni ehk kordistamist.
1989 – Francis Collins ja Lap-Chee Tsui järjestasid esimese inimese geeni, mis kodeerib CFTR proteiini .
1995 – esimese iseseisvalt elava organismi genoomi järjestus jõudis lõpule. Organismi nimi on Haemophilus influenzae (Pfeifferi batsill).
1996 – esimese eukarüootse organismi (Saccharomyces cerevisiae ) genoomi järjestus sai valmis.
2001 – esimene inimese genoomijärjestuse visandu valmistasid HGP ja Celera Genomics .
2003 . aasta 14. aprillil viidi lõpule inimese genoomi projekt, kus kogu inimese genoom järjestati 99% täpsusega.