Zooplankton

Tüüpiline zooplankter meres – hiilgevähiliste seltsi kuuluv Meganyctiphanes norvegica

Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.

Merede zooplankton koosneb valdavalt protistidest, vähkidest, ainuõõssetest ja teistest väikestest hõljuvatest selgrootutest. Mageveekogudes domineerivad protistid, keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised.

Osa zooplankteritest on nähtavad palja silmaga, kuid leidub ka (sub)mikroskoopilisi organisme.

Zooplankton toitub vees leiduvast hõljumist ja detriidist ehk pudemest, ja on ise toiduks paljudele teistele veeloomadele ja -putukatele.

Mõnikord tuuakse zooplanktoni seas eraldi välja ihtüoplankton, mille moodustavad kalade hõljuvad elujärgud, enamasti kalavastsed.

Zooplanktoni liigitamine

Ehitustüübi järgi

Organismi üldise ehitustüübi alusel räägitakse sageli üherakulistest zooplankteritest ehk protozooplankteritest ja hulkraksetest ehk metazooplankteritest.

Suuruse järgi

Zooplanktereid saab suuruse järgi liigitada mikro- ja makrozooplanktoniks. Ühe liigituse kohaselt kuuluvad mikrozooplanktoni hulka 0,035–0,157 mm ja makrozooplanktoni hulka sellest suuremad plankterid.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Kim, H.-W. jt. (2000). Zooplankton grazing on bacteria and phytoplankton in a regulated large river (Nakalong River, Korea). Journal of Plankton Research 22: 1559–1577