| Üksikasjad kehtivate klassinõuete kohaselt | |
| Üldpikkus (LOA) | valem |
|---|---|
| Koduleht | http://www.5.5class.org/ |
5,5 m on kiiljaht, mis on ehitatud meetrivalemi kohaselt ja valemiklassijaht, mille võistlusväärtus on 5,5 meetrit või vähem.
2007. aasta reeglites on valem kirjas sellisena:
5,5 m jahiklassi lõi Charles Nicholson 1937 6 m jahi modifikatsioonina. Tegemist oli katsega ehitada 6 m jahile odavam alternatiiv. Esimesed 5,5 m reeglitele vastavad jahid ehitati 1949. Meeskonna suurus vähenes 5 liikmelt 3-le.
Varem kasutati 6 m jahi asenduseks 5 m jahte, mis leiutati Prantsusmaal 1929 ja mida ehitati mitusada. Ent olümpiamängudele 5 m jaht ei pääsenud. 5,5 m jahid asendasid kiiresti 5 m jahid ja nad jõudsid juba 1952. aasta suveolümpiamängudele Helsingis. Helsingis võisteldi 5,5 m jahtide kõrval veel ka 6 m jahtidel, kuid pärast kaotati 6 m jahid olümpiamängude kavast ja meetrijahtidest võisteldi vaid 5,5 m jahtidel.
1960. aastatel kritiseeriti 5,5 m jahti samadel põhjustel kui varem 6 m jahtigi: oli liiga kallis. Viimased olümpiavõitjad selles klassis olid Rootsi vennad Ulf, Jörgen ja Peter Sundelin Acapulcos 1968. 5,5 m jaht asendati olümpiakavas Solinguga, mille meeskonnas oli samuti 3 liiget.
Erinevalt mõnestki teisest paadiklassist säilis 5,5 m jahtide organisatsiooniline struktuur. See ei lasknud 5,5 m jahtidel nii-öelda välja surra. Neil korraldatakse võistlusi tänapäevani ja isegi kolmes kategoorias sõltuvalt valmistamise ajast: klassikalised jahid (kuni 1969), üleminekujahid (1970–1989) ja moodsad jahid (alates 1990).
Paul Butte on üks 5,5 konstruktoritest Eestis. 21. sajandi alguses on Eestis teadaolevalt üks merekõlbulik 5,5 m jaht ning paar merekõlbmatut.[viide?]