| Andrey Andronov | |
|---|---|
| Kodakondsus | Venemaa |
| Tegevusala | poliitiline aktivist |
| Organisatsioonid | Öine Vahtkond |
Andrey Andronov (eesti meedias ka Andrei Andronov) on Venemaa kodanik ja Eestis alalise elamisloaga poliitiline aktivist, kes mõisteti Eestis süüdi välismaalasena Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses. Tema nimi on Eesti meedias varem läbi käinud Öise Vahtkonna aktivistina.
Andronov sai laiemalt tuntuks Aivo Petersoni ja Dmitri Rootsi kriminaalasjas. Riigiprokuratuur süüdistas Petersoni ja Rootsit riigireetmises ning Andronovit Karistusseadustiku alusel välismaalasena Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses. Harju Maakohus mõistis ta 2025. aastal süüdi ja karistas teda 11-aastase vangistusega; kuna kuritegu pandi toime katseajal, liideti sellele varasema karistuse kandmata osa ning lõplikuks karistuseks kujunes 11 aastat, 5 kuud ja 23 päeva vangistust.
Andronov on Venemaa kodanik, kellel on Eestis alaline elamisluba. ERR-i andmetel oli tema nimi varem meedias läbi käinud Öise Vahtkonna aktivistina. Öine Vahtkond oli aprillirahutuste ja Pronkssõduri teisaldamise järel tuntuks saanud ühendus, mida seostati Eestis venekeelse protestiliikumise ja Venemaa-meelsete seisukohtadega.
Avalikes allikates on Andronovi kohta vähe eluloolisi andmeid. Tema tuntus Eesti avalikkuses on seotud peamiselt Aivo Petersoni ja Dmitri Rootsi kriminaalasjaga ning väidetava osalemisega Venemaa Eesti-vastases mõjutustegevuses.
10. märtsil 2023 pidas Kaitsepolitseiamet kinni Aivo Petersoni, Dmitri Rootsi ja Andrey Andronovi. Neile esitati kinnipidamise järel kahtlustus Eesti Vabariigi vastase suhte loomises. Sama aasta septembris saatis Riigiprokuratuur kriminaalasja kohtusse. Petersonile ja Rootsile esitati süüdistus riigireetmises, Andronovile aga süüdistus välismaalasena Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses.
Süüdistuse järgi abistasid Peterson ja Rootsi 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta 10. märtsini Venemaa Föderatsioonilt saadud suuniste alusel teadlikult ja organiseeritult Venemaad ning Venemaa ametiasutuste ülesandel tegutsenud isikuid Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses. Andronovile heideti ette Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevust välismaalasena.
Riigiprokuratuuri teatel seisnes tegevus muu hulgas Venemaa Föderatsiooni julgeolekupoliitikat ning propagandasõnumeid toetavate narratiivide levitamises sotsiaalmeedias ja Venemaa riigimeedias. Riigiprokuröri hinnangul osalesid Peterson ja Andronov teadlikult Venemaa informatsioonilises mõjutustegevuses. Süüdistuse järgi oli tegevuse eesmärk luua Eestis Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ning propagandasõnumeid toetav poliitiline ühendus, mille kaudu oleks Venemaal olnud võimalik ohustada Eesti põhiseaduslikku korda ning sekkuda Eesti sise- ja välispoliitikasse.
11. detsembril 2025 tunnistas Harju Maakohus Aivo Petersoni ja Dmitri Rootsi riigireetmises süüdi. Andronov tunnistati süüdi välismaalasena Eesti-vastases vägivallata tegevuses. Kohus karistas Petersoni 14-aastase, Rootsit 11-aastase ja Andronovit 11-aastase vangistusega.
Kuna Andronov pani kuriteo toime katseajal, suurendati tema karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa ehk 5 kuu ja 28 päeva võrra. Lõplikuks karistuseks kujunes 11 aastat, 5 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kinnipidamise päev 2023. aasta märtsis.
Kohtu hinnangul oli tõendatud, et Peterson ja Rootsi abistasid Vene Föderatsiooni Eesti-vastases mõjutustegevuses. Kohtuotsuse järgi andis Dmitri Rootsi kaudu Venemaa riigivõimu tasand Aivo Petersonile teada huvist kohtuda ja teha koostööd erakonnaga, mis soovib muuta Eesti senist poliitilist kurssi. Rootsi sai volikirja ja planeeriti kohtumist Venemaa poliitikutega.
Andronovi rollina käsitles kohus Eesti-vastases vägivallata tegevuses osalemist välismaalasena. Riigiprokurör Triinu Olev-Aasa sõnul nõustus kohus prokuratuuri seisukohaga, et teadlikult Eesti vastu suunatud Venemaa mõjutustegevuses osalemisega ning koostöösuhete loomisega panid Peterson ja Rootsi toime riigireetmise ning Andronov Eesti vastu suunatud vägivallata teo.
Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. aprillil 2026 jõusse Andronovi süüdimõistmise ja talle mõistetud karistuse. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsusega, mille järgi Andronov oli süüdi välismaalasena Eesti-vastases tegevuses. Muus osas jäi Andronovile mõistetud karistus muutmata.
Ringkonnakohus rahuldas osaliselt prokuratuuri apellatsiooni Petersoni ja Rootsi suhtes ning kvalifitseeris tsiviilkaitseüksuse loomisega seotud tegevuse ümber Eesti põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomise ettevalmistamiseks. Petersoni lõplikuks karistuseks kujunes 16 aastat ja Rootsi karistuseks 10 aastat vangistust, kuid Andronovi karistus jäi 11 aasta, 5 kuu ja 23 päeva pikkuseks.
2026. aasta mais esitasid Aivo Peterson, Dmitri Rootsi ja prokuratuur kassatsioonkaebused Riigikohtule. ERR-i ingliskeelse uudise järgi Andronov kassatsioonkaebust ei esitanud.
2025. aastal mõistis kohus Tatjana Sokolova 16 kuuks vangi rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest. ERR-i järgi võttis Sokolova vastu raha sanktsioonide all olevalt Venemaa organisatsioonilt „The Foundation for the Support and Protection of the Rights of Compatriots Living Abroad”, et rahastada Andronovi õigusabikulusid.