| Dmitri Rootsi | |
|---|---|
| Kodakondsus | Eesti |
| Tegevusala | poliitiline aktivist |
| Organisatsioonid | Liikumine Koos/Вместе |
Dmitri Rootsi on Eesti kodanik ja poliitiline aktivist, kes oli seotud Kremli-meelsena kirjeldatud poliitilise liikumisega Koos/Вместе.
Ta sai laiemalt tuntuks Aivo Petersoni ja Andrey Andronoviga seotud kriminaalasjas. Harju Maakohus mõistis Rootsi 2025. aasta detsembris riigireetmises süüdi ja määras talle 11-aastase vangistuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2026. aasta aprillis süüdimõistmise jõusse, kuid vähendas Rootsi lõplikku karistust 10 aastani. Rootsi, Peterson ja Riigiprokuratuur esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebused Riigikohtule.
Rootsit on avalikes allikates kirjeldatud liikumise Koos/Вместе aktivistina. Liikumine Koos/Вместе loodi 2022. aastal ning selle avalike juhtfiguuride hulka kuulusid Aivo Peterson ja Oleg Ivanov. 2023. aasta Riigikogu valimistel kandideerisid liikumisega seotud isikud Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirjas.
Kohtuasjas oli Rootsi roll seotud eeskätt kontaktidega, mille kaudu püüti kohtute hinnangul luua koostööd Venemaa Föderatsiooni huvides tegutsevate isikutega. Harju Maakohus luges tõendatuks, et Rootsi kaudu anti Petersonile Venemaa riigivõimu tasandilt teada huvist kohtuda ja teha koostööd erakonnaga, mis soovib muuta Eesti senist poliitilist kurssi. Peterson nõustus kohtumise ja koostöö mõttega ning Rootsile väljastati volikiri, et planeerida kohtumist Venemaa poliitikutega.
Kohtuotsuse kokkuvõtte järgi kavandati kohtumist Riigiduumasse kuuluva parteiga. Kohus pidas sellist tegevust Eestile ohtlikuks, sest erakonna loomise ja Riigikogusse pääsemise korral oleks see avanud Venemaale võimaluse Eesti poliitilist otsustusprotsessi varjatult mõjutada.
10. märtsil 2023 pidas Kaitsepolitseiamet kinni Aivo Petersoni, Dmitri Rootsi ja Venemaa kodaniku Andrey Andronovi. Petersoni ja Rootsit kahtlustati Eesti Vabariigi vastase suhte loomises. Andronovit kahtlustati välismaalasena Eesti-vastases vägivallata tegevuses.
7. septembril 2023 saatis Riigiprokuratuur kriminaalasja kohtusse. Petersonile ja Rootsile esitati süüdistus riigireetmises, Andronovile süüdistus Eesti vastu suunatud vägivallata tegevuses välismaalase poolt.
Süüdistuse järgi abistasid Peterson ja Rootsi 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta 10. märtsini Venemaa Föderatsioonist saadud suuniste alusel teadlikult ja organiseeritult Venemaad ning Venemaa ametiasutuste ülesandel tegutsenud inimesi Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses. Süüdistuse kohaselt osalesid nad mõjutustegevuses, mille eesmärk oli luua Eestis Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ning propagandasõnumeid toetav poliitiline ühendus. Selle kaudu taheti prokuratuuri käsitluses luua Venemaale võimalus ohustada Eesti põhiseaduslikku korda, sekkuda Eesti sisepoliitikasse ja mõjutada välispoliitikat.
Riigiprokuratuuri teatel käsitas süüdistus tegevust osana Venemaa mõjutustegevusest. Süüdistuse järgi olid tegevused suunatud Eesti ühiskonna ja riigi vastu ning pidid toetama Venemaa julgeolekupoliitikat ja propagandasõnumeid.
Kohtumenetluses käsitleti ka liikumise Koos juurde kavandatud nn tsiviilkaitseüksust. Prokuratuuri järgi pidi üksus olema avalikkusele esitletud heategevusliku organisatsioonina, kuid võimuvaakumi olukorras täitma armee või omakaitse rolli. Arutelude jaoks loodi suhtlusrakenduses Telegram vestlus „Tsiviilkaitse”, kuhu kuulusid teiste seas Peterson, Rootsi ning erakonna KOOS juhtfiguurid Eduard Fedotov ja Julia Smoli.
Prokuratuuri hinnangul pidi üksusest saama alternatiiv Eesti olemasolevatele kaitse- ja jõustruktuuridele, sh kaasama relvaluba omavaid isikuid ning laienema kõigisse omavalitsustesse. Samas leidis Harju Maakohus hilisemas otsuses, et tsiviilkaitseorganisatsiooni loomise algatus pärines Petersonilt ega olnud tõendatud, et Peterson või Rootsi oleksid saanud Venemaalt suuniseid just sellise organisatsiooni loomiseks. Seetõttu ei pidanud kohus seda episoodi välisvaenlase abistamiseks.
11. detsembril 2025 tunnistas Harju Maakohus Petersoni ja Rootsi riigireetmises süüdi. Andronov tunnistati süüdi välismaalasena Eesti-vastases vägivallata tegevuses. Kohus karistas Petersoni 14-aastase vangistusega, Rootsit 11-aastase vangistusega ning Andronovit 11-aastase vangistusega, millele lisandus varasema karistuse kandmata osa.
Kohus luges tõendatuks, et Peterson ja Rootsi abistasid Venemaa Föderatsiooni Eesti-vastases mõjutustegevuses. Rootsi rolli puhul tõi kohus esile, et tema kaudu anti Petersonile teada Venemaa riigivõimu tasandi huvist kohtuda ja teha koostööd poliitilise ühendusega, mis soovib muuta Eesti senist poliitilist kurssi. Kohus märkis, et Rootsile väljastati volikiri ja planeeriti kohtumist Venemaa poliitikutega.
Maakohtu otsusega mõisteti Rootsilt välja 2979,64 eurot menetluskulusid ja tema valitud kaitsja tasu 59 871,25 eurot jäi tema enda kanda.
17. aprillil 2026 jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse põhiosas muutmata. Ringkonnakohus jättis jõusse Petersoni ja Rootsi süüdimõistmise riigireetmises ning Andronovi süüdimõistmise välismaalasena Eesti-vastases tegevuses. Ringkonnakohus muutis otsust tsiviilkaitseüksuse loomist puudutavas osas ja kvalifitseeris Petersoni ning Rootsi tegevuse Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomist ettevalmistavaks tegevuseks. Petersoni lõplikuks karistuseks jäi 16 aastat ja Rootsi lõplikuks karistuseks 10 aastat vangistust.
Rootsi kaitsja väitis ringkonnakohtus, et juhtum võis olla käsitatav vabatahtliku loobumisena riigireetmise katsest või Eesti Vabariigi vastase suhte koosseisuna. Kohus sellega ei nõustunud. Kohtu hinnangul näitasid tõendid, et Rootsi kavatses jätkata tegevust pärast 2023. aasta Riigikogu valimistel hääletamist ning tema ja Petersoni kavandatud kohtumine jäi ära neist sõltumatutel põhjustel, sest mõlemad võeti vahi alla.
2026. aasta mais esitasid Peterson, Rootsi ja prokuratuur ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebused Riigikohtule. Andronov ringkonnakohtu otsust edasi ei kaevanud.
Rootsi kriminaalasjas esinesid olulisemate seotud isikutena Aivo Peterson, Andrey Andronov ja Ruslan Krõlov. Harju Maakohus pidas Krõlovi üheks välisvaenlase ülesandel tegutsevaks isikuks ning märkis, et Krõlov rõhutas veel 6. märtsil 2023 Rootsile partei registreerimisega kiirustamist.
Ajakirjanduses on kirjutatud, et Rootsi suhtles Krõloviga partei teemadel ning palus temalt liikumisele Koos/Вместе valimisteks rahalist tuge. Sama käsitluse järgi saabusid seejärel korraldused selle kohta, kuidas parteid juhtida.