| Oleg Ivanov | |
|---|---|
| Sünniaeg | 14. juuli 1977 |
| Kodakondsus | Eesti |
| Haridus | jurist, finantsist |
| Tegevusala | ettevõtja, poliitik |
| Organisatsioonid | Liikumine Koos/Вместе, KOOS erakond |
| Erakond | KOOS |
| Vanemad | Vladimir Ivanov |
Oleg Ivanov (sündinud 14. juulil 1977) on Eesti ettevõtja, krüptorahaga seotud ärimees ja Kremli-meelse poliitilise liikumise Koos/Вместе üks eestvedajaid. Ta kandideeris 2023. aasta Riigikogu valimistel Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirjas ning kuulus hiljem erakonna KOOS juhtkonda.
Ivanov lahkus 2023. aasta mais Venemaale Sotšisse, põhjendades seda hirmuga, et Kaitsepolitseiamet võib ta sarnaselt Aivo Petersoniga vahi alla võtta. 2024. aasta detsembris teatas ta erakonnast KOOS ja selle juhatusest lahkumisest.
2025. aastal väljastas Eesti Ivanovi suhtes rahvusvahelise vahistamismääruse. ERR-i andmetel ei puudutanud määrus tema poliitilisi seisukohti, vaid väidetavat krüptopettust.
Ivanov on hariduselt jurist ja finantsist. 2023. aasta Riigikogu valimiste kandidaadiandmetes oli tema ametiks märgitud OÜ Polarum Kaup kommertsjuht.
Avalike äriregistriandmeid vahendavate portaalide järgi on Ivanov olnud seotud mitme ettevõtte ja ühendusega, sh mittetulundusühinguga Koos Rahu Eest Eestis.
ERR-i 2025. aasta käsitluses kirjeldati Ivanovi varasemat karjääri seotuna krüptoraha ja krüptoäriga. Samas loos märgiti, et rahvusvaheline vahistamismäärus puudutas väidetavat krüptopettust, mitte tema poliitilisi vaateid või avalikke väljaütlemisi.
Ivanov on avalikes esinemistes esitanud Venemaa ametlike seisukohtadega sarnaseid väiteid Venemaa Ukraina-vastase sõja, NATO, Balti riikide ja Ukraina kohta. Tema sõnavõttudes on kordunud Kremli propagandas levinud väited, mille järgi Venemaa ei olevat Ukrainas agressor, vaid tegutsevat enesekaitseks või Donbassi kaitseks, ning lääneriigid kasutavat Ukrainat ja Balti riike Venemaa-vastases sõjas.
ERR-i Venemaa strateegilise mõjutustegevuse ülevaates käsitleti Ivanovi ja Aivo Petersoni tegevust osana Venemaa mõjutustegevusest Eestis. Ülevaates märgiti, et liikumine Koos/Вместе sidus Ukraina sõja teema Eesti sisepoliitiliste pingetega ning levitas Venemaa propagandanarratiive.
16. aprillil 2022 avaldas Ivanov venekeelse videopöördumise, milles rääkis liikumisest Koos/Вместе ja kutsus Eestis elavaid venekeelseid inimesi poliitiliselt aktiviseeruma. Samas videos eitas ta Butša massimõrva, nimetades seda sündmuseks, mida tema väitel ei olnud toimunud ja mis olevat olnud Ukraina poole lavastus. Butša tsiviilisikute tapmisi on dokumenteerinud muu hulgas ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, mille raportis leiti, et hukkamiste asjaolud viitavad tahtliku tapmise kui sõjakuriteo tunnustele, ning Human Rights Watch, mis kirjeldas Vene vägede toimepandud hukkamisi, ebaseaduslikke tapmisi, kadunuks tegemisi ja piinamisi.
Ivanov võrdles apoliitilisi venelasi juutidega, kes olid tema sõnul Teise maailmasõja ajal samuti apoliitilised ja „visati pärast ahju”. Sellist võrdlust on käsitletud näitena tema katsetest kujutada Eestis elavaid venelasi ohustatud rühmana ning siduda nende olukord Natsi-Saksamaa kuritegudega.
24. aprillil 2022 avaldatud videos kordas Ivanov väidet, et Butša massimõrv oli lavastus, ning väitis, et Balti riikides võidakse korraldada samalaadne provokatsioon „teisitimõtlejate” vastu. Samas videos väitis ta, et Eesti on sõjas Venemaaga määratud hävitamisele, sest NATO ja liitlased sõdivat Venemaaga oma „vasallriikide” kätega. Ivanovi sõnul olevat lääneriikide eesmärk muuta Baltikum järgmiseks sõjakoldeks.
Videos esitas Ivanov ka väiteid, et Soome ja Rootsi „tiritakse” vastu nende tahtmist NATO-sse, kuna Ukrainat ei õnnestunud tema sõnul allianssi saada. Samuti väitis ta, et Lätis punamonumentide eemaldamise taustal võidakse korraldada Butšaga sarnane lavastus. Need väited kattusid Venemaa propagandas levinud käsitlusega, mis kujutas NATO laienemist ja Nõukogude monumentide eemaldamist Venemaa-vastase vaenutegevusena.
2022. aasta novembris osales Ivanov Vladimir Solovjovi saates. Ta ütles seal, et Eesti peaks olema läbirääkimisteks avatud ja et liikumise põhisõnum on rahu ning rahvustevaheline harmoonia Eestis. Samas kordas ta Venemaa ametlikku õigustust Ukraina-vastasele sõjale, väites, et kui Vladimir Putin poleks alustanud nn sõjalist operatsiooni, oleks Ukraina armee mõne päeva jooksul rünnanud Donbassi.
Solovjov Live’i on Eesti julgeoleku- ja mõjutustegevuse käsitlustes kirjeldatud ühe tuntuma Kremli-meelset propagandat levitava kanalina. 2023. aastal osalesid sellel kanalil nii Aivo Peterson kui ka Oleg Ivanov. Venemaa strateegilise mõjutustegevuse ülevaates seostati nende esinemisi katsega kõnetada Eesti venekeelset auditooriumi, levitada usaldamatust Eesti riigi ja liberaaldemokraatliku väärtussüsteemi vastu ning tugevdada väidet, et Eesti liigub lääneriikide survel sõtta Venemaaga.
Ivanovi avalike sõnavõttude kesksete teemadena kordusid Venemaa propagandanarratiividega sarnased väited Butša massimõrva lavastatusest, Ukraina väidetavast kavatsusest rünnata Donbassi, NATO ja lääneriikide vastutusest sõja puhkemises, Eesti ja teiste Balti riikide kasutamisest „vasallriikidena” ning venekeelse elanikkonna ohustatusest Eestis.
Ivanov juhtis koos Aivo Petersoniga 19. mail 2022 loodud poliitilist liikumist Koos/Вместе. Liikumise juurde registreeriti mittetulundusühing Koos Rahu Eest Eestis.
Liikumist kirjeldati Eesti ajakirjanduses Kremli-meelsena ning seda seostati Venemaa propagandanarratiivide levitamisega Ukraina sõja kohta.
2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Ivanov Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirjas Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas. Ta kogus 2699 häält ega osutunud valituks.
Pärast valimisi esitasid Ivanov ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles taotleti hääletamistulemuste tühistamist või häälte korduslugemist. Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse rahuldamata.
8. mail 2023 registreeriti liikumise Koos/Вместе põhjal erakond KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele. Ivanov kuulus erakonna juhatusse ja oli selle üks avalikke juhte.
19. maiks 2023 oli Ivanov koos abikaasaga lahkunud Venemaale Sotšisse. Ta teatas, et jätkab erakonna juhtimist distantsilt. Lahkumist põhjendas ta hirmuga, et pärast Aivo Petersoni vahistamist võib Kaitsepolitseiamet ka tema kinni pidada.
13. detsembril 2024 esitas Ivanov erakonna KOOS juhatuse liikmetele avalduse erakonnast ja juhatusest lahkumiseks. Erakonna kodulehel avaldatud teates põhjendas ta lahkumist tööpakkumisega, mis tema sõnul ei sobinud kokku Eesti erakonna juhatusse kuulumise ega Eesti poliitikas osalemisega.
ERR-i 2025. aasta käsitluses märgiti, et kuigi avalikkuses esitles Ivanov lahkumist vabatahtliku otsusena, loeti erakonna koosolekul ette mitmeid talle ette heidetud eksimusi. Nende hulgas nimetati erakonna maine kahjustamist ja omavoliliselt erakonna nimele rahaliste kohustuste võtmise katset. Ivanov eitas, et oleks erakonna nimel kohustusi võtnud, ja väitis, et rahastas Aivo Petersoni kaitsmist isiklikult.
Venemaale lahkumise järel jätkas Ivanov sotsiaalmeedia kaudu Eesti poliitika kommenteerimist. ERR-i käsitluses on teda nimetatud Venemaal elavaks Eesti kodakondsusega poliitiliseks aktivistiks, kes jätkas Eesti- ja läänevastaste sõnumite levitamist.
2025. aasta märtsis teatas ERR, et Ivanov soovis osaleda 2025. aasta kohalikel valimistel koos Aivo Petersoniga eraldi nimekirjas. Peterson ise ütles ERR-ile, et ei olnud Ivanoviga ühise nimekirja loomist otsustanud ja et nende koostöö on lõppenud. Erakonna KOOS juhatuse liige Igor Hopp ütles samas loos, et erakond ei näe Ivanovit oma nimekirjas kandideerimas.
2025. aasta märtsis teatas ERR, et Eesti oli väljastanud Ivanovi suhtes rahvusvahelise vahistamismääruse. Saate „Pealtnägija” andmetel oli määrus seotud väidetava krüptopettusega, mitte Ivanovi poliitiliste vaadete või väljaütlemistega.
Ivanov oli sel ajal Venemaal ning ei viibinud Eesti õiguskaitseasutuste käeulatuses.
Ivanovi isa on endine Konstitutsioonierakonna poliitik Vladimir Ivanov.