See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2013) |
Angioloogia ehk sooneõpetus (kreekakeelsetest sõnadest ἀγγεῖον, angeīon, 'soon' ja -λογία, -logia) on anatoomia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib suletud tsirkulatsioonisüsteemidega loomade (sh inimese) vere- ja lümfiringe, veresoonte ja lümfiteede arengut (angiogeneesi, angiopoeesi ja lümfogeneesi), paiknemist, funktsioone, morfoloogiat, struktuuri ja patoloogiat.
Eri riikide teadus- ja meditsiinisüsteemides on angioloogial erinevad klassifikatsioonid ja uurimisvaldkonnad, diagnostilised meetodid, teooriad ja teraapilised meetmed ning meditsiinilised terminid.
Angioloogia loetakse anatoomia teadusharu allharusse ehk süstemaatilise anatoomia juurde kuuluvaks.
Angioloogia jagatakse uuritavate organismide alusel omakorda:
Sotsiaalministri määruses "Eriarstiabi erialade loetelu" on toodud eriarstid, kellel vastava õppe läbinuna on teoreetiliselt ja ka praktiliselt võimekus angioloogia valdkonna uurimiseks ja rakendamiseks (eri mahtudes, piirides ja võimalustes): dermatoveneroloogia, hematoloogia, kardioloogia, kardiovaskulaarkirurgia, onkoloogia, patoloogia, pulmonoloogia jne.
Meditsiinis kasutatakse sõnatüvesid angio- ja vaso- laiemas tähenduses, südame-veresoonkonnaga seotult (tüvi kardio- tähendab südamega seontut), nagu:angioblastoom, angiodüsplaasia, angiofibroom, angiograafia, angiokardiograafia, angiokeratoom, angiolipoom, angiomatoos, angiomüolipoom, angiomüoneuroom, angioneuraas, angioom, angiopaatia, angiosarkoom, angiospasm, angiopoiees jms.
Meditsiinis kasutatakse sõnatüvesid lümf- ja lümfaatiline laiemas tähenduses, seoses lümfisüsteemi, -teede ja -sõlmedega, näiteks: lümfadenoos, lümfadenopaatiasündroom, lümfangiektaasia, lümfangiit, lümfangiograafia, lümfikapillaar, lümfisoon, lümfogranulomatoos, lümfotsütopoees, lümfosarkoom, lümfödeem jms.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)Google`i raamatu veebiversioon (vaadatud 24.05.2013)