| Artur Lind | |
|---|---|
| Sünniaeg |
6. aprill 1927  Vändra |
| Surmaaeg |
30. november 1989 (62-aastaselt) |
| Matmispaik |
Vana-Jaani kalmistu |
| Alma mater | |
| Amet |
bioloog, õppejõud |
Artur Lind (6. aprill 1927 – 30. november 1989) oli eesti molekulaarbioloog ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1987), Eesti molekulaarbioloogia rajaja
Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna kirurgia erialal. Töötas seejärel samas kirurgia ja 1956–1978 biokeemia kateedri õppejõuna, oli aastast 1979 TRÜ üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi molekulaarpatoloogialaboratooriumi (aastast 1984 osakonna) ning aastast 1986 Tartu Ülikooli teadusosakonnas molekulaarbioloogiaosakonna juhataja ja professor.
Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 1987. aastal molekulaarbioloogia alal.
Artur Lind on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule.
Uurinud valkude biosünteesi, molekulaarbioloogia meetodeid, ribonukleiinhappe ehitust, desoksüribonukleiinhappe järjestuse määramise meetodeid, onkogeene ning ribosoomi ehitust ja funktsiooni, sh eraldas esimesena eukarüoodi ribosoomidest madalmolekulaarse ribonukleiinhappe (5S-RNA).
Artur Linnu käe all töötasid näiteks Richard Villems, Mart Saarma, Mart Ustav, Merike Kelve, Andres Metspalu, Ene Metspalu, Toivo Maimets, Jaanus Remme, Tago Sarapuu, Juhan Sedman, Larissa Uusküla jt.
Aastal 2001 asutati Artur Linnu Stipendiumifond, mille eesmärgiks on geeni- ja biotehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu.
Artur Linnu järgi on nimetatud ärimaja Ülemiste City ärilinnakus (Artur Lindi hoone).