Ats Joorits (sündinud 13. aprillil 1958 Tapal) on eesti ajakirjanik, endine näitleja ja laevandustegelane.
Ta on esimene eestlane, kelle abielu samast soost isikuga kanti 2017. aastal Eesti rahvastikuregistrisse.
Ats Joorits lõpetas 1976. aastal Tallinna 32. Keskkooli, kus oli õppinud teatrikallakuga klassis. Aastatel 1976–1977 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis füüsikat ja seejärel Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt (lõpetamata). Hiljem on ta läbinud USA-s Washingtonis asuva Strayeri ülikooli nelja-aastase ärijuhtimise programmi ning lõpetanud George Washingtoni Ülikooli magistrikraadiga turismi- ja transpordimajanduse alal.
Tema näitlejarollidest oli tuntud eelkõige Hundipoeg Sulo Uno Leiese telelavastuses "Nõiakivi" (1979). 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate esimesel poolel töötas ta Eesti Televisioonis, kus oli kõigepealt režissööri abi, seejärel reporter ja lastesaadete saatejuht. 1985. aastal abiellus ta rootslannaga, mille tõttu sai KGB survel Eesti Televisioonis eetrikeelu. Aastatel 1985–1987 töötas ta Mainori ajakirjandusgrupi juhina.
Pärast 1987. aastal Eestist lahkumist elas Joorits kümme aastat Rootsis, kus töötas algul sotsiaalhoolekandetöötajana ja siis reisibüroos Rootsi turistide Tallinna giidina, mille kõrvalt tegi 1990. aastatel kaastööd Rootsi Raadio eestikeelsete saadete toimetusele. Järgnes töö Rootsi riigitelevisioonis Eesti ja Baltikumi teemaliste saadete juhina (mahukaim saade oli üle kuu eetris käinud pooleteisetunnine "Naabermaa Eesti"). Peatselt lisandus produtsenditöö Rootsi riigiraadios.
Seejärel elas ta kümme aastat USA-s. Aastatel 1996–2004 töötas ta ajakirjanikuna raadiojaamas Ameerika Hääl. Pärast seda alustas laevandus- ja turisminduskarjääri Hollandi-Ameerika kruiisifirma Holland-America peakorteris Seattle'is.
Alates 2007. aastast elab ta jälle Rootsis Stockholmis ning on töötanud Tallinki kontsernis: algul Silja AB asetegevjuhina, seejärel müügi- ja turundusdirektorina, siis tootejuhina ning aastatel 2021–2024 juba Tallinki kontserni Rootsi tütarettevõtte Tallink Silja AB juhina.
1985. aastal abiellus ta rootslanna Charlotte'iga. 1987. aastal kolis Rootsi, kus algul elas Göteborgis ja õppis rootsi keelt. Kui abielu mõne aasta pärast enam ei sujunud, kolis ta Stockholmi.
2000. aastal tutvus ta USA-s Washingtonis Franklin Leviga, kellega koos elas hiljem mõnda aega Seattle'is. 2010. aastal abiellusid nad Rootsis, kuid Eesti õigusruum ei võimaldanud samasooliste abielu tollal rahvastikuregistrisse kanda. See sai võimalikuks alles 2017. aasta jaanuaris pärast Tallinna ringkonnakohtu vastavat otsust.
2022. aastal täitis ta iseendale võetud hobieesmärki ning külastas aasta jooksul mitmes riigis kokku sadat muuseumi. Kõige enam meeldinute seast tõstis ta esile Oslos asuvat Munchi muuseumi ning Eesti muuseumidest tervisemuuseumi ja Kumu.