Audresselles

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2023) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2023) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2025) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Audresselles
[ odʁəsɛl ]
Pindala: 5,7 km²
Elanikke: 608 (1.01.2023)
Koordinaadid: 50° 49′ N, 1° 36′ E

Audresselles (hollandi: Oderzele; pikardi: Auderselle) on küla ja vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus, Gris-Nezi neemest lõunas.

Vallas on umbes 810 ha haritavat maad, kaks randa ja mereäärsed kaljud. 12. sajandil oli asula nimi Oderzelle.

Ajalugu

Inglise okupatsiooni lõpust 1558. aastal kuni 17. sajandi keskpaigani hõlmas Audresselles'i isandkond Haringzelle'i asundust; praegu on see mets, mis peidab endisi Saksa Audingheni suurtükipatareisid. See isandkond kuulus Acary perekonnale, mis andis Prantsuse laevastikule mõned admiralid ja kellest pärineb enamik kohalikke kalureid.

Vana kaluriküla Audresselles on säilitanud oma iseloomulikud jooned: selle pikkmajad, mille seinte alumises osas on värviline riba, küla keskuses ja mõned belle époque'i stiilis villad La Manche'i ääres. Audresselles'is elavad endiselt elukutseliste kalurite pered ja üks neist kasutab oma laeva lossimiseks küla liivaranda. Traditsioonilisi flobarte (väikesed kärbitud pikklaevad) kasutavad puhkusepurjetajad endiselt.

Vaatamisväärsused

• Ristija Johannese kirik, kindlustatud, 12. sajandist, suure teise keisririigi aegse lõuendiga, mis on maalitud isa Jacques Paul Migne'i katoliiklikes töösaalides Arthur Gilberti poolt, ja väike 18. sajandi retaabel.
• Püha Johannese talu (11. sajand), mille esiseinas on ristisõdija kivirist.
• Kaugsõitjate võõrastemaja, rue Édouard Quénu (18. sajand).
• Panoraamvaatega allée Maurice Boitel.

Ranna- ja luiteloomastik

Taimestik

Selle piirkonna taimed on need, mis taluvad soolast edelatuult. Sagedased põõsad on harilik taralõng, harilik kikkapuu, liguster, viirpuu ja võõrliigina 1980. aastast hõbepuu. Ekspansiivne võõralamliik on randpeet. Üheaastaste taimede seas on merikapsas, kukeharjad, paiseleht, metsistunud porgand ja aed-moorputk, merikannid (sealhulgas harilik merikann) ja kõrrelised, sealhulgas luidekaer, samuti mailane.

Inimesi

• Robert Beauvais, kirjanik ja ajakirjanik
• Albert Besson, bakterioloog
• Maurice Boitel, maalikunstnik
• Carolus-Duran, maalikunstnik
• Albert-Ernest Carrier-Belleuse, maalikunstnik
• Henri Dutilleux, helilooja
• Arthur Gilbert, Inglise maalikunstnik. Tema tehtud maale saab näha kiriku kooris
• Philippe Leclerc de Hauteclocque, Prantsusmaa marssal
• Edmond Marin la Meslée, lendur
• Catherine Destivelle, alpinist

Vaata ka

• Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend

Viited