 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2025) |
August Voldemar Sunila (kuni 1935 Grosholm; 2. detsember 1918 Tõstamaa – 7. juuli 2008 Tallinn) oli Eesti NSV ajaloolane.
August Sunila lõpetas Pärnu linna poeglaste gümnaasiumi 1938. aastal.
Teise maailmasõja ajal, pärast 1940. aastal toimunud Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liitu astus Sunila kommunistlikku parteisse. Aastatel 1942–1945 kuulus ta NSV Liidu Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse koosseisu ning töötas laskurkorpuse 7. Eesti Laskurdiviisis agitaatori ja üksuse isikkoosseisu meelsust valvava poliitjuhina.
1962. aastal kaitses Sunila Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi teaduslikus nõukogus edukalt oma dissertatsioonitööd teemal "Eesti proletariaadi relvastatud ülestõus 1. detsembril 1924. aastal" ja talle anti ajalookandidaadi teaduslik kraad.
1962. aastal sai kommunistliku partei algorganisatsiooni korraldusel August Sunilast Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühingu juhatuse juures tegutseva ajaloo teaduslik-metoodilise nõukogu esimees.
Sunila peamised uurimistööde teemad puudutasid kommunistliku partei ja töölisliikumise ajalugu Eestis.
Enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist töötas ta 1980ndatel Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) NLKP ajaloo kateedri dotsendina.