BMD-1

BMD-1

Taktikalis-tehnilised andmed
Pikkus 6,74 m
Laius 2,94  m
Kõrgus 2,15  m
Kaal (max) 13,3  t
Kiirus maastikul 45 km/h
maanteel 85 km/h
vees 10 km/h
Käiguvaru maanteel –
maanteel 600 km
Suurtükk 1 x 73 mm kahur "Grom" 2A28
Kuulipildujad 1 x 7,62 mm PKT (tornis)
2 x 7,62 mm PKT (keres)
Soomus 6–33 mm mm
Mootor diiselmootor 5D-20, 6 silindrit, 15,9 l
Mootori võimsus (180 kW) 241 hj
Meeskond 3 + 4 inimest

BMD-1 (vene БМД-1, боевая машина десанта) on Nõukogude Liidus (Venemaa) valmistatud dessandi lahingumasin. Selle tootmine on lõpetatud, kuid ta on veel relvastuses.

Taktikalis-tehnilised andmed

Massiandmed ja mõõdud

Kaitstus

Relvastus

Liikuvus, jõuseade

Meeskond:

Kirjeldus

BMD-1 joonis

BMD seeria sarnaneb idee poolest BMP-seeriaga. BMD-1 tornil puudub stabilisatsioonisüsteem ja kahur on käsitsilaetav. Vedrustus on muudetava kõrgusega ja soomuk on heidetav transpordilennukist. Õhuke ja erisulamist soomus tagab kerguse, kuid on kergelt haavatav. Ohtlikuks on osutunud masinale maamiinid.

Variandid

Masina baasil on valmistatud spetsiaalne dessandi soomustransportöör BTR-D ja liikurmiinipilduja Nona-S.

Ajalugu

BMD-1 Afganistanis Kabulis 1986

BMD-1 eeskujuks oli jalaväe lahingumasin BMP-1, mille väljatöötamine algas 1960. aastate algul. Juba enne BMP kasutuselevõttu otsustati luua sarnase põhimõttega masin ka äsja loodud õhudessantvägedele. BMD-1 hakati välja töötama Volgogradi Traktoritehases 1965, võeti relvastusse 1969 ja oli esimene omataoline. Suurem seeriatootmine algas 1970.

Lääne inimesed nägid BMD-1 esimest korda õppuste ajal Dvinal 1970 ja teist korda Moskvas Punasel väljakul paraadi ajal novembris 1973. Sõjamasina välimuse põhjal arvati esialgu, et see on kergetank.

BMD väikese meeskonna tõttu vähendati NSV Liidus õhudessantvägede pataljoni isikkoosseisu 610 mehelt 316-ni. Seevastu võimaldas BMD relvastus tal üle võtta osa pataljoni tulejõust. Aastal 1973 asendas BMD täielikult seni NSV Liidus kasutatud õhutõrjekahurid ASU-57, suurendades sellega õhudessantvägede tulejõudu ja liikumisvõimet.

BMD-1 oli kasutusel Afganistani sõjas, kus ilmnesid samasugused puudused kui BMP-1-l. 1983 otsustati Nõukogude Liidus seoses Afganistani sõja kogemustega välja töötada uus moodsam versioon BMD-2, hiljem ka BMD-3.

BMD-1 kasutati veel Iraagis Lahesõdades. 2003. aasta USA invasiooni käigus kõik Iraagi BMD-d hävisid.

Seoses uuemate mudelite valmimisega on BMD-1 järjest aktiivsest teenistusest maha võetud ja asendatud.

Kasutavad riigid

Vaata ka