|
| |
| Tüüp | Eelhoiatus- ja juhtimislennuk |
|---|---|
| Tootja | Berijev |
| Riik |
|
| Esmalend | 1978 |
| Võeti kasutusele | 1985 |
| Hetkeseis | Kasutuses |
| Põhikasutaja | Loend |
| Tootmisaastad | 1978–1992 |
| Toodanguarv | u 40 |
| Meeskond | 15 |
| Pikkus | 49,59 m |
| Tiivaulatus | 50,5 m |
| Tiivapindala | 300 m2 |
| Tühimass | 75 t |
| Maksimaalne stardimass | 170 t |
| Mootor | 4 Sovoljov D-30KP turboventilaatormootorit |
| Tippkiirus | 900 km/h |
| Lennulagi | 12 km |
| Lennukaugus | 7500 km |
| Eelkäija | Iljušin Il-76 |
| Variandid | Loend |
| Edasiarendus | Berijev A-100 |
Berijev A-50 (NATO koodnimi Mainstay) on Nõukogude Liidu eelhoiatus- ja juhtimislennuk (AEW&C), mis põhineb transpordilennukil Iljušin Il-76. Aastal 1978 esmalennu teinud A-50 konstrueeriti asendamaks aastast 1965 kasutuses olnud lennukit Tupolev Tu-126. Lääneblokk sai lennuki olemasolust Adolf Tolkatšovi kaudu teada aastal 1978. A-50 võeti kasutusse 1985. aastal ning neid toodeti 1992. aastaks ligi 40 tükki.
In another intelligence windfall, Tolkachev was the first to alert the United States that the Soviet Union was starting to develop an advanced airborne warning and control system, or AWACS, a flying radar station. Once Tolkachev pointed it out, U.S. spy satellites confirmed it. The twenty-ton radar, named SHMEL, or "bumblebee," would be carried on a modified Ilyushin Il-76 military transport jet, with a flying disk for the radar dome, not unlike the advanced U.S. E-3 Sentry system, based on a modified Boeing 707, which was already flying.
The third A-50EI airborne warning and control aircraft serialled KW3553 built by Beriev company for the Indian Air Force (IAF) under a trilateral contract was ferried from Taganrog to Israel on 8 October 2010 for ELTA to fit it with the MSA radar system.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Berijev A-50 |