George Bernard Shaw

George Bernard Shaw
Sünniaeg 26. juuli 1856
Dublin (Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik)
Surmaaeg 2. november 1950 (94-aastaselt)
Amet näitekirjanik
Autasud Nobeli kirjandusauhind, Parima kohandatud stsenaariumi Oscar
Autogramm

George Bernard Shaw (26. juuli 1856 Dublin – 2. november 1950 Ayot St. Lawrence Londoni lähistel) oli iiri päritolu inglise näitekirjanik, kriitik, lektor, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1925).

Elukäik

Shaw asus 1876. aastal Londonisse, astus 1884. aastal Fabiaanide Ühingusse, pidas kõnesid ja kirjutas poliitilisi traktaate. Tema vaateis segunesid reformistlik sotsialism ja bioloogiline vitalism.

Looming

Teatri- ja muusikaarvustajana propageeris ta eriti Henrik Ibsenit ("The Quintessence of Ibsenism", 1891) ja Richard Wagnerit ("The Perfect Wagnerite", 1898).

Varased romaanid jäid eduta. Seevastu juba tema esimesed, teravalt kriitilised näidendid ("Leskmeeste majad", "Mrs. Warreni elukutse", 1893, eesti laval 1912 ja 1961) vabastasid inglise teatri vaimsest tardumusest.

Shaw' loomingu põhiala on kodanliku ühiskonna pühadusi pilav, paradokse pilduv, mõtteterav ideedraama. Tavaliselt esitas ta oma vaateid ka näidendi eessõnas. Tema tippteosed on filosoofilised näidendid "Inimene ja üliinimene" (1903, eesti laval 1916, eesti keeles 1924), "Tagasi Metuusala juurde" ja "Püha Johanna". Hilisemais näidendeis on vähem hoogu ja sära.

Shaw' menukaim näidend on "Pygmalion", mille põhjal Frederick Loewe ja Alan Jay Lerner kirjutasid muusikali "Minu veetlev leedi" ("My Fair Lady", 1956, eesti laval 1963, 1990, 1997, 2003); muusikafilm "Minu veetlev leedi" (1964, režissöör George Cukor, peaosades Audrey Hepburn ja Rex Harrison) pälvis 8 Oscarit.

Tunnustus

Teosed

Näidendid

Jutustused

Traktaadid

Romaanid

Eesti keeles on eraldi raamatutena ilmunud:

Kirjandus