Bogdan Filov

Bogdan Dimitrov Filov (9. aprill 1883 – 2. veebruar 1945) oli Bulgaaria arheoloog, kunstiajaloolane ja poliitik, peaminister 16. veebruarist 1940 kuni 9. septembrini 1943.

Filov oli teadlane, keda peetakse Bulgaaria professionaalse arheoloogia ja kunstiajaloo rajajaks. Ta andis olulise panuse antiikkunsti uurimisse. 1918. aastal avastas ta Trebeništa rauaaja nekropoli, mis oli rikas kulla ja rauaesemete poolest.

Aastatel 1910–1920 oli Filov Bulgaaria Riikliku Arheoloogiamuuseumi direktor. Ta viis 1912. aastal läbi esimesed uuringud Jamboli lähedal asuvast iidsest Kabile linnast. 1920. aastal sai Filov Sofia ülikooli arheoloogia ja kunstiajaloo professoriks. 1920. aastal loodi ülikoolis arheoloogia õppetool ja Filov määrati sinna. Sofia Arheoloogiaseltsist arenes arheoloogiainstituut koos antiikarheoloogia osakonnaga.

Filov oli Sofia ülikooli rektor aastatel 1931–1932 ja Bulgaaria Teaduste Akadeemia president aastatel 1937–1944.

Tema juhtimisel astus Bulgaaria Teise maailmasõtta Natsi-Saksamaa poolel.

Peaministrina oli Filov 24. detsembril 1940 vastu võetud rahva kaitse seaduse algataja, mis sisaldas juutide vastu diskrimineerivaid meetmeid. Veidi hiljem loodi valitsuses juudi asjade komissariaat, mille eesmärk oli "juudiküsimuse lõplik lahendamine". Tema peaministriameti lõpuks oli vabastatud Bulgaaria piirkondadest Makedooniast ja Lääne-Traakiast Saksamaale deporteeritud üle 11 000 juudi, kellest enamik suri. Pärast avalikke proteste tühistati Bulgaaria kodakondsusega juutide kavandatud deporteerimine.

Pärast tsaar Boriss III surma augustis 1943 oli ta noore tsaar Simeon II regendiks ning astus tagasi augustis 1944.

Bogdan Filov arreteeriti ja hukati 2. veebruaril 1945 niinimetatud rahvakohtu otsusega koos mitme teise Bulgaaria fašismimeelse poliitikuga. Ta rehabiliteeriti postuumselt Bulgaaria ülemkohtu otsusega 1996. aastal.