| Branti vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Brantu pagasts | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 82,47 km² | |
|
Elanikke: 506 (1.01.2026) | |
| Rahvastikutihedus: 6,1 in/km² | |
| Keskus: Vidzeme | |
|
|
Branti vald (läti keeles Brantu pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Smiltene linnaga ning Smiltene, Launkalne, Blome ja Rauna vallaga.
Valla pindala on 82 km². 2016. aasta seisuga elas seal 580 inimest. Valla keskus on Vidzeme küla, vallamaja asub aadressil Rīgas iela 71. Vallavanem on Branti vallal ja Smiltene vallal ühine – Mārīte Treijere.
1925. aastani kandis Launkalne vald Branti valla nime, seejärel sai see tänapäevase nime. 1935. aastal oli valla pindala 70,78 km², elanikke oli 1186. 1945. aastal moodustati valda Branti ja Launkalne külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. 1990. aastal muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda.
Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Olulisemad jõed on Abuls ning selle lisajõed Mutulīte, Dranda ja Nigra. Branti valda jääb kaks järve – Branti ja Strante järv –, samuti Prūši veskijärv.
Looduskaitse all on Lejasstrantese pärn, Liezēri pärn, Ducmaņi tamm, Kalna Ducmaņi tamm, Vītoli künnapuu, Ragži jalakas, Roza pahaga kask, Bukani tamm, Branti tammed, Vecbemberi künnapuu, Brūkši tamm ja Veckalniņi künnapuu.
Vallas on mitu riikliku kaitse all olevat muinaskalmet: Slavēki, Tīrumpapāni, Leiaskleperi. Regionaalse kaitse all on Gailīši, Branti, Lejasstranti ja Kalnastranti muinaskalmed. Muinsusmälestistest on vallas kohaliku kaitse all Branti mõisa härrastemaja ja Kampi linnamägi.
2011. aastal elas vallas 576 lätlast, 22 venelast, 11 valgevenelast, 1 ukrainlane, 4 poolakat ja 1 leedulane.
Vallas on järgmised külad.
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv |
|---|---|---|
| Branti | mazciems | 27 (2007) |
| Lembis | mazciems | 19 (2007) |
| Žīguri | mazciems | |
| Vidzeme | ciems | 167 (2025) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.