Buick Riviera
 |
See artikkel räägib sõiduautomudelist; filmi kohta vaata artiklit Buick Riviera (film). |
| Buick Riviera | |
|---|---|
 Esimese põlvkonna Buick Riviera (1963) | |
| Tootja | Buick |
| Emafirma | General Motors |
| Tootmine |
1963–1993 1995–1999 |
| Klass | Isiklik luksusauto (personal luxury car) |
| Kere tüüp |
2-ukseline kupee 2-ukseline kabriolett (1982–1985) |
| Paigutus |
eesmootor, tagavedu (1963–1978) eesmootor, esivedu (1979–1999) |
| Platvorm |
GM E-platvorm (1963–1976, 1979–1999) GM B-platvorm (1977–1978) |
| Disainer | Bill Mitchell (1. põlvkond) |
Buick Riviera on luksusauto (personal luxury car), mida tootis aastatel 1963–1993 ja 1995–1999 Ameerika Ühendriikide autotootja Buick. Sõiduk oli General Motorsi (GM) esimene mudel selles segmendis ning see oli kavandatud otseseks konkurendiks üliedukale Ford Thunderbirdile.
Nimi Riviera (itaalia keeles 'rannik') viitas Prantsuse Rivierale ning sümboliseeris jõukust ja luksust. Kokku toodeti kaheksa põlvkonna jooksul 1 127 261 sõidukit.
Ajalugu ja disainievolutsioon
Esimene põlvkond (1963–1965)
Esimese põlvkonna disaini juhtis GM-i disainiboss Bill Mitchell. Tema visiooniks oli luua auto, mis ühendaks Rolls-Royce'i teravad ja väärikad jooned Ferrari sportlikkusega. Mudel sai disainimaailma ikooniks. 1965. aasta mudeliuuendusega toodi esile kuulsad peidetud esituled (clamshell headlights), mis asusid poritiibade otstes võrede taga.
Teine põlvkond (1966–1970)
Teine põlvkond sai pikema, laiema ja voolujoonelisema kere. Kuigi auto jagas uut E-platvormi esiveoliste mudelitega Oldsmobile Toronado ja Cadillac Eldorado, otsustas Buick truuks jääda traditsioonilisele tagaveole.
Kolmas põlvkond (1971–1973)
Selle põlvkonna disainis Jerry Hirshberg ning auto sai tuntuks oma radikaalse ja dünaamilise paadipära (boattail) stiilis tagaosa poolest, mis oli inspireeritud 1930. aastate Corvette Stingrayst. Disain oli omal ajal väga vastuoluline, kuid sellest on kujunenud üks kollektsionääride seas ihaldatumaid Riviera põlvkondi.
Neljas ja viies põlvkond (1974–1978)
Boattail-disainist loobuti ning autod muutusid kandilisemaks ja raskepärasemaks. Seoses kütusekriisi ja uute saastenormidega vähenes mootorite võimsus drastiliselt. 1977. aastal ehitati Riviera ajutiselt väiksemale GM B-platvormile (n-ö downsizing ajastu algus).
Kuues põlvkond (1979–1985)
1979. aastal toimus tehnoloogiline pööre: Riviera sai esimest korda esiveo ja sõltumatu vedrustuse kõikidele ratastele. See põlvkond oli müügiedult ülimalt edukas. Toodi turule sportlik T-Type seeria ning esmakordselt oli valikus ka tehasepoolne kabriolett.
Seitsmes ja kaheksas põlvkond (1986–1999)
1986. aastal tutvustas Riviera ühena esimestest seeriaautodest maailmas puutetundlikku CRT-ekraaniga juhtimiskeskust (Graphic Control Center). Viimane, kaheksas põlvkond (1995–1999) sai ümara ja aerodünaamilise disaini ning autot viis edasi legendaarne ja vastupidav 3,8-liitrine kompressoriga (Supercharged) V6-mootor.
Tootmine lõpetati ametlikult 1999. aastal seoses globaalse nõudluse vähenemisega suurte luksuskupeede järele.
Pildigalerii
1. põlvkond (1963–1965)
2. põlvkond (1966–1970)
3. põlvkond (1971–1973)
4. põlvkond (1974–1976)
5. põlvkond (1977–1978)
6. põlvkond (1978–1985)
7. põlvkond (1986–1993)
8. põlvkond (1995–1999)
.jpg)
Viited
- ↑ "Razor-Sharp Style: The 1963–1965 Buick Riviera", Ate Up With Motor, vaadatud juulis 2026.
- ↑ "Riviera Production Numbers", Riviera Owners Association, vaadatud juulis 2026.
- ↑ “Bill Mitchell's post-war masterpiece, the Buick Riviera”, Hemmings Motor News, vaadatud juulis 2026.