| Buxhoeveden | |
|---|---|
|
| |
| Päritolu | Vestfaal, Saksamaa |
| Matrikuleeritud | 1741 |
| Number | 15/16 |
| Matrikuleeritud | 1747, 1842 |
| Number | 46, 354 |
| Matrikuleeritud | 1745 |
| Number | 15 |

Buxhoeveden (alamsaksapäraselt Bekeshovede; ka Buxhövden ja Buxhöwden) on Vestfaalist Bremeni peapiiskopkonnast pärit põlisaadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Ameerika Ühendriikides, Argentinas, Austraalias, Belgias, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal ja Taanis.
Buxhoevedenid kuuluvad Liivimaa vanimate ja auväärseimate aadlisuguvõsade hulka. Liivimaale tulid nad Saksamaalt, kus nende esivanemad olid teeninud Bremeni peapiiskopi ministeriaalidena. Suguvõsa sai nime Bremeni peapiiskopkonnas asuva Bexhövede küla järgi.
Tuntuim suguvõsa liige oli katoliku kiriku Riia piiskop Albert von Buxhövden. Tema vend Hermann von Buxhövdenist sai esimene Tartu piiskop ja teine vend Theoderich de Ropa pani aluse von der Roppi aadlisuguvõsale. Nende onupojast Johannes de Bekeshovedest põlvnesid kõik hilisemad Liivimaa Buxhoevedenid.
Buxhoevedenid immatrikuleeriti 1741. aastal Saaremaa rüütelkonnaa aadlimatriklisse, 1745. aastal Eestimaa rüütelkonnaa aadlimatriklisse ja 1747. aastal Liivimaa rüütelkonna a aadlimatriklisse, 1861. aastal tõsteti Venemaal paruniseisusse, 1795. aastal Preisimaal ja 1797. aastal tõsteti Venemaal krahviseisusse.

Buxhoevedenite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud de Villiers/Pama süsteemi (en)



| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Buxhoeveden |