Campobasso

Campobasso
[ kampoˈbasso ]
itaalia Campobasso
molise murre Cambuasce
Pindala: 56,1 km² (2011) Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 47 075 (1.01.2023) Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 41° 34′ N, 14° 40′ E
Campobasso (Itaalia)
Campobasso
Asend Itaalias

Campobasso on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Molise maakonnas, samanimelise provintsi ja Molise maakonna keskus.

701 meetri kõrgusel merepinnast asuva Campobasso asustustihedus on keskmiselt 885 inimest ruutkilomeetri kohta.

Haldus

Campobasso piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Busso, Campodipietra, Castropignano, Ferrazzano, Matrice, Mirabello Sannitico, Oratino, Ripalimosani, San Giovanni in Galdo ja Vinchiaturo.

Torre Terzano

Campobasso halduspiirides asuvad järgmised asulad ja asumid: Centro Storico, Centro Murattiano, Campobasso Nord, San Giovanni, Vazzieri, Sant'Antonio Abate, Tappino ja Santo Stefano.

Loodus

Biferno ja Fortore jõe vahelisel alal asuva Campobasso kõrgus merepinnast on 701 meetrit, mis on provintsikeskuste seas neljandal kohal (Enna, Potenza ja L'Aquila järel). Umbes 60 km kirdes asub Aadria meri, edelas asuvad Apenniinid.

Kolmekümne aasta (1971–2000) vaatluste andmetel on kõige jahedam kuu jaanuar (keskmine temperatuur +4,3 °C) ja kõige soojem kuu august (keskmine temperatuur +21,9 °C). Madalaim temperatuur (−9,6 °C) registreeriti 1979. aasta jaanuaris, kõrgeim temperatuur (+37,4 °C) 1983. aasta juulis. Aasta keskmine sademete hulk on 560 mm.

Ajalugu

Campobasso esmaasukateks olid oskid ja samniidid.

Vaatamisväärsused

Bartolomeuse kirik
Santa Maria Maggiore kirik

Sakraalarhitektuur

Pühavaimu katedraali ehitamist alustati 1504. aastal. Pühakoda rekonstrueeriti XIX sajandil.
Barokkstiilis Sant'Antonio Abate kirik valmis 1572. aastal
Bartolomeuse kirik valmis XIII sajandil
Santa Maria della Croce kirik rajati normannide ajal, hiljem rekonstrueeriti
Santa Maria De Forase kiriku ehitamist alustati XIV sajandil, rekonstrueeriti 1970. aastal

Paleed/lossid

Palazzo San Giorgio
Campobasso comune haldushoone, pühitsetud Campobasso kaitsepühakule pühale Georgile
Campobasso provintsi haldushoone

Militaararhitektuur

Campobasso sümboliks olev Monforte kindlus on saanud nime krahv Nicola II Monforte järgi, kes kindlustuse pärast 1456. aasta maavärinat restaureeris.
Kindluse maa-aluse osa pindala on ligilähedaselt võrdne selle maapealse osa pindalaga
Kindluse kõrgus merepinnast on 790 meetrit. Ühel tornidest, 808 meetri kõrgusel merepinnast, asub sõjalennuväe meteoroloogiajaam.

Kultuur

Kõrgharidus

Savoia teater

Savoia teater (Teatro Savoia) pühitseti sisse 1926. aastal.

Infrastruktuur

Raudtee

Campobasso raudteejaam asub kesklinnas ning võimalik on valida kolme raudteeliini rongide vahel:

Sport

Campobassos on mitmeid spordirajatisi.

2003. aasta 3. juunil peetud sõpruskohtumises Põhja-Iirimaa jalgpalli rahvusmeeskonnaga saavutas Itaalia rahvuskoondis 2:0 võidu.

Aastatel 1913–1989 on Campobasso olnud 12 korral Giro d'Itaalia etapi finišikoht.

Sõpruslinnad

Viited

  1. ↑ "DiPI Online – Dizionario di Pronuncia Italiana". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2018. Vaadatud 17. juuli 2013.
  2. ↑ Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011. Vaadatud 16.03.2019.
  3. ↑ https://demo.istat.it/?l=it.
  4. ↑ Santo Stefano on ainus fraktsioon ja asub eksklaavina väljaspool Campobasso põhiterritooriumit ning piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Ripalimosani, Castropignano ja Oratino.
  5. ↑ Capoluoghi di provincia per altitudine – Tuttitalia.it
  6. ↑ "Gemellaggio con Ottawa". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2011. Vaadatud 17. juulil 2013.
  7. ↑ "Città gemelle di Vladimir". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. veebruar 2017. Vaadatud 17. juulil 2013.
  8. ↑ "città gemellate dal sito di Banja Luka". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. september 2011. Vaadatud 17. juulil 2013. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |accesso=, kasuta parameetrit (|access-date=) (juhend)
  9. ↑ "gemellaggio istituzionale dal sito del comune di Vastogirardi (IS)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. märts 2015. Vaadatud 17. juulil 2013.

Kirjandus

Välislingid