Düstroofiad

See artikkel räägib ainevahetushäirest; lihastoonuse häire kohta vaata artiklit Düstoonia

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Düstroofia (ladina dystrophia) on üldnimetus paljudel loomadel (sh inimestel) esineda võivate patoloogiliste ainevahetushäirete, toitumishäirete ja arengupeetuse kohta.

Düstroofiat võib põhjustada mõne koe, elundi või kogu organismi toitumise puudulikkus.

Liigitus

• adiposogenitaaldüstroofia (Fröhlichi sündroom) dystrophia adiposogenitalis
• küünte düstroofia dystrophia unguium
• lihasdüstroofia dystrophia musculorum
• sarvkestadüstroofia dystrophia chorneae
• soonkestadüstroofia dystrophia chor(i)oideae
• vitelliformne võrkkestadüstroofia dystrophia vitelliformis
• võrkkesta pigmentdüstroofia dystrophia retinae pigmentosa jt.

Lokalisatsiooni järgi liigitatakse düstroofiad järgmiselt:

• parenhüümsed – eelkõige elutähtsate elundite parenhüümirakkudes
• mesenhüümsed – kahjustavad peamiselt elundite mesenhüümirakke

Põhjused

Näiteks rakkude ja vaheaine kahjustused on tingitud ainevahetuskomponentide (valgud, lipiidid, mineraalained, süsivesikud, pigmendid) kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest muutustest^[viide?]. Düstroofiad tekivad ultrastruktuuri kahjustuste järel^[viide?].

Düstroofiate peamised põhjused:

• toitumishäired
• hüpoksia
• füüsikalised tegurid
• keemilised tegurid
• mikroobid
• geen- ja kromosoomhäired
• vananemine

Kvantitatiivsest aspektist lähtudes võib esineda metaboliitide liigne kuhjumine või defitsiit.

Metaboliitide liigne hulk mõjutab organismi tervislikku seisundit kahel viisil:

• toksiline efekt
• mehaaniline toime

Vaata ka

• Amüloidoos
• düstrofiin
• Hüaliintilgaline düstroofia
• Mineraaldüstroofia
• Pigmentdüstroofia
• Rasvdüstroofia
• Sarvdüstroofia
• Süsivesikdüstroofia
• Vakuoolne düstroofia
• Valkdüstroofia

Viited