Donald Koppel (14. aprill 1919 Aegviidu – 25. juuni 2005 Orlando, Florida, USA) oli eesti dokumentalist ja sõjafotograaf, kes jäädvustas tähtsaima keskkonnana Narvat kohe pärast selle pommitamist nõukogude vägede poolt 1944.aastal. Koppel pildistas ka Eesti Leegioni sõjateed Eestis ja sõdurite tagalaelu Venemaal ja Euroopas ning iseenese riskiderohket põgenemisteekonda Euroopast USA-sse (Miami, Fl) 13-meetrisel kalapaadil "Inanda" üle Atlandi ookeani.
Donald Koppel sai Tartus hariduse tsinkograafi erialal, õppis ka fotograafiat. Enne sõda töötas ta ühes Tallinna trükikojas tsinkograafina. 1940. aastal kutsuti ta aega teenima Eesti sõjaväkke Tapale. Edasi suunati teda Narva ja sealt pärast Eesti inkorporeerimist NSV Liitu Nõukogude sõjaväe polgukooli Tamsalus. Tema teenistus jätkus Väike-Maarjas, kust polk viidi seoses sõja algusega Venemaale. 1941. aasta augustilahingutes põgenes ta sakslaste poole. Koppel teenis Tallinnas politsei ratsareservis. 1942. aastal abiellus ta Hertaga, kellega ta oli tutvunud 1941. aastal. Hiljem sündisid neil poeg T. Thomas ja tütar Inga Koppel Carr.
1943. aastal mobiliseeriti Eesti SS-brigaadi Poolas, seejärel sõdis Neveli all ja lõpuks Narva lähistel.
Teises maailmasõjas oli Koppel Eesti Leegioni rindefotograaf. Tema fotodel on jäädvustatud Narva enne ja pärast Nõukogude lennuväe pommirünnakuid 1944. aasta märtsis ja sõjakeerisesse kistud inimeste eluolu. Lisaks on ta pildistanud tagalaelu Lätis, Leedus, Poolas, Venemaal, Austrias ja Saksamaal.
Koppeli fotod paistavad silma sellega, et on ideoloogiliselt väljas nii vene kui saksaa huvidest. Tema piltidest paistab eestlase tüdinud neutraalsus II maailmasõja suhtes, hirmutav faktilisus - neis puuduvad aga suurriikide fotoloomingule omased empaatia ja heroilisus.
Koppeli üks tuntumaid fotoseeriaid on "Inandal üle suure lombi". See koosneb fotodest, mis on tehtud tema põgenemisel Rootsist ja Portugalist (Madeira saarelt) Floridasse 1946. aasta suvel. 18 inimest liikus väikese kalapaadiga Inanda 83 päeva üle Põhjamere ja Biskaia lahe ning seejärel üle Atlandi ookeani. Pärast sõda töötas Koppel fotograafi ja tsinkograafina Floridas. Donald Koppel kuulus mitmesse väliseesti organisatsiooni ning oli valitud Eesti sõjainvaliididele osutatud abi eest Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühenduse auliikmeks. Aastatel 2002–2005 esines Donald Koppel mitmes Eestis paigas oma fotonäitusega.
Peeter Linnap. Eesti fotograafia 1839–2004. Tartu: Tartu Kõrgem Kunstikool, 2016, lk., lk 140-142, 324-325.
Peeter Linnap (Koost/ Toim). Eesti Foto Antoloogia II: 1940-2010, Tartu, Pallas, 2022, lk.78-89.
Peeter Linnap. Estonian photography 1940-1970.- In Vaclav Macek (Ed). The History of European Photography 1900-2000, Vol II 1940-1970. Bratislava SEDF, 2014.
Peeter Linnap. Fotograafia. Rmt.: Eesti kunsti ajalugu. 6, II osa, 1940-1991 = History of Estonian art. 6, Part II, 1940-1991. Tallinn, 2016. Lk. 337-387, 505-509.
Peeter Linnap. Kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist 1986–2006 (Silmakirjad 3). Tartu: Tartu Kõrgem Kunstikool, 2007.
Peeter Linnap. “Fotokunst”. – Eesti Entsüklopeedia, Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, 2002, kd 11, lk 728–732. Käsitlus ja 1 foto.
Peeter Linnap. Estonian Society and Political Pictures: 6 Case Studies. Mare articum: the Baltic art magazine (2002) nr. 2 (13), lk. 6-13 : ill
Peeter Linnap. Eesti ühiskond ja poliitilised pildid: 6 juhtumit.- Rmt: Silmakirjad. [3]: kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist 1986-2006 / Peeter Linnap. Tartu, 2007. (Tartu Kõrgema Kunstikooli Toimetised; 3). Lk. 88-98.
Peeter Linnap. “Kontseptualism ja Eesti fotodokumentalistika”. – Kunstiteaduslikke uurimusi, 2002, nr 11.
Peeter Linnap. “Dokumenteerimise sügavusest fotograafias ja filmis”. – Sirp, 24.03.2000.
Peeter Linnap. “Images and fear: repressed pictures as tools for analyzing society”. – International Journal of Education Through Art 3, 2007, lk 211–229.
Peeter Linnap. Hirmu pildid: puuduvatest valdkondadest Eesti visuaalkultuuris.- Cheese (2007) nr. 25, lk. 28-33.